Eesti Energia säästunipid: kuidas hoida elektriarved kontrolli all?

Sügis on taas kätte jõudnud ning toonud päevakorda küsimuse, kas oodata on elektrihinna tõusu. Kui üldjuhul tähendavad külmemad ilmad suuremat tarbimist ja kallemaid hindu, on tegeliku prognoosimine keerukas, kirjutab Enefit enda blogis.

Küll on aga hea teada ennetavaid meetmeid, mis aitavad kulud madalal hoida ka juhul, kui elektri hind peaks tõusma

Sääst algab tarbimise vähendamisest

Kulud aitab madalal hoida nutikas ja läbimõeldud energiatarbimine, mistõttu tuleks esimesena otsa vaadata oma tarbimisharjumustele. Seda eriti, kui oled endale valinud börsipaketi. Proovi mõelda järgmistele küsimustele:

• Millal kasutan elektrit enim?

• Kas minu tarbimine jääb aega, mil elektri hind börsil on kallim?

• Milliste tegevuste arvelt saan elektri kokkuhoidu suurendada?

• Kui energiasäästlikud on minu kodused elektriseadmed?

Elektriarveid on hea võrrelda kuude ja aastate kaupa – niimoodi saad aimduse, kas ja mida oled ühel või teisel kuul teisiti teinud ning kuidas on see kulusid mõjutanud.

Suurim säästupotentsiaal peitub küttes

Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll väiksem, aga see-eest on püsikulud talvel suurenenud elektrihinna tõttu märkimisväärselt kõrgemad.

Kõrgete küttekulude kaitseks on hea tänapäevane lahendus õhk-õhk soojuspump, mis võrreldes tavaliste elektriradiaatoritega võib vähendada küttekulusid 2-3 korda.

Seadmed, mida parasjagu ei kasuta, tõmba seinast välja

Tihti kipume suurenenud energiakuluga seostama liiga soojaks köetud tuba või kauaks põlema jäetud tulesid. Tegelikeks „süüdlasteks“ võivad olla hoopis kolmas grupp elektritarbijaid, mille peale esimese hooga tulla ei oskagi – ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud elektroonilised seadmed nagu näiteks pesumasin ja külmkapp, aga ka telefoni laadija, röster või veekeedukann.

Isegi, kui seadmed parasjagu kasutust ei leia, on nad siiski vooluvõrku ühendatud ja võivad seeläbi moodustada kuni 10% kogu elektriarvest, kuna tarbivad elektrit ooterežiimil. Seega tehnika, mis kasutusel pole, on targem ajutiselt vooluvõrgust eemaldada. Vanemate kodumasinate puhul nagu näiteks külmkapp või pesumasin, tasuks kaaluda nende asendamist energiatõhusamatega.

Vähem on rohkem

Pesu ei pea pesema 40- ega 60-kraadise veega, kergelt määrdunud pesu puhul aitab ka 30-kraadine tsükkel. Ühtlasi ei pea põrandakütte ega veeboileri temperatuur olema maksimumil. Boileri puhul piisab näiteks 55-kraadisest temperatuurist. Seejuures väheneb ka katlakivi teke, mis mõjutab samuti boileri energiatarbimist.

Ainuüksi ruumi temperatuuri alandamine ühe kraadi võrra vähendab küttekulu keskmiselt viis protsenti.