Broneerimistingimusi kasutavad teiste hulgas ilu- ja terviseteenuste osutajad. Kuna broneerimissüsteemide kasutamine ja/või tingimuste kehtestamine on viimasel ajal laialt levinud, siis on ka tarbijavaidluste komisjoni jõudnud vaidlusi, kus tarbija ja teenusepakkuja ei ole suutnud omavahel kokkuleppele saada, kas tarbija pidi teenusele tulemata või sellest teavitamata jätmisel teenuse eest tasu maksma või mitte.

Näiteks* soovis Marko minna autoga ülevaatusele ning broneeris pärast tööpäeva lõppu tehnoülevaatusele aja sama päeva õhtuks, tasudes ka ettemaksu summas 34 eurot. Napid poolteist tundi hiljem selgus, et Marko ikkagi kohale ei jõua ning teavitas telefoni teel sellest ka kauplejat. Kaupleja keeldus raha tagastamast ning pakkus Markole teenuse osutamiseks teist aega. Marko sellega ei nõustunud ning nõudis raha tagastamist.

Tarbija jäi kaotajaks

Kuna kokkuleppele ei jõutud, pöördus Marko tarbijavaidluste komisjoni poole. Komisjon kontrollis kaupleja kehtestatud tingimust ja leidis, et vähem kui üks päev enne teenuse osutamise tähtaja saabumist broneeringut tühistades väheneb märkimisväärselt tõenäosus, et kaupleja samaks ajaks teise teenust kasutada sooviva kliendi leiab. Samas peavad kokku lepitud ajal tööl viibima teenust vahetult osutavad isikud, kellele teenuse osutaja peab tasu maksma. Niisiis otsustati, et tarbijal oli kohustus tasuda kauplejale ka teenuse mitte kasutamise korral 34 eurot ning kauplejal ei ole kohustust seda summat tarbijale tagastada.

Näide 2. Liisi planeeris järgmise nädala esmaspäevaks ilusalongi külastust ning broneeris selleks aja. Ilusalongi kodulehe järgi oli broneeringu tühistamine võimalik vaid telefoni teel. Samuti oli välja toodud, et „klient peab vähemalt 24 tundi ette teatama, vastasel juhul on ilusalongil õigus esitada arve 100% broneeritud teenuse eest.“

Pühapäeval sai Liisi teada, et tal pole siiski võimalik järgmisel päeval ilusalongi minna. Ta püüdis sellest telefonitsi teada anda, kuid keegi vastu ei võtnud. Hiljem esitatigi Liisile arve, mida ta polnud nõus maksma ning kuna ta salongiga kokkuleppele ei jõudnud, pöördus tarbijavaidluste komisjoni poole. Komisjon asus seisukohale, et kuna lepingu lõpetamine telefoni teel pühapäeviti ei olnud tegelikkuses võimalik, oli selline tingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning kauplejal ei ole sellisel juhul õigust tarbijalt nõuda leppetrahvi.

Tarbijavaidluste komisjoni praktikas on olemas ka näide juhtumist, kus tarbija on pidanud teenusele mitte ilmumisel tasuma kauplejale 180.- eurot. Vältimaks taolisi ebameeldivaid üllatusi teenusele aja broneerimisel, pööra alati tähelepanu järgnevale:

  1. Kui teenusepakkuja on kehtestanud broneerimise tingimused, siis loe need läbi.

  2. Jälgi, kas ja millal saab broneeritud aega muuta või üles öelda selliselt, et tasu ei kaasne. Tavaliselt on see 24 tundi enne teenuse toimumise kellaaega, kuid etteteatamise aeg võib olla erinev, nt 48 tundi.

  3. Pane tähele, kellele, kuhu ja mis vormis tuleb teenusele mitteilmumisest teada anda. Soovitame teavitada kirjalikult.

  4. Tingimustega tutvudes pööra tähelepanu ka võimalikule leppetrahvile ja selle suurusele.

  5. Broneeritud aja muutmisel tea, et eelnevalt samale teenusele kehtestatud tingimused jäävad kehtima, muutub ainult broneeringu aeg.

*Näited põhinevad pärisjuhtumitel, kuid tarbijate nimed on muudetud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena