Swedbank: tähtajaliste hoiuste osakaal jõudis rekordini

Palgakasv ja inflatsiooni pidurdumine parandab inimeste säästuvõimet ja aina rohkem vaba raha leiab tee tähtajalistele hoiustele. Enamasti kasutavad seda võimalust aga suurema sissetulekuga inimesed.

Eesti Pank teatas, et juulis ulatus Eestis tegutsevates pankades hoiuste maht 30,9 miljardi euroni, mis on 2,7 miljardit eurot rohkem kui mullu samal ajal. Tähelepanuväärne on aga see, et tähtajaliste hoiuste maht suurenes aastataguse ajaga võrreldes tervelt 57% ja jõudis 7,7 miljardi euroni.

Swedbankis jõudis augustis tähtajaliste hoiuste osakaal kõigi aegade suurimale tasemele. Eraklientide hoiused olid augusti seisuga aasta algusest kasvanud 6,5% jõudes 419,8 miljoni euroni, samas tähtajaliste hoiuste aastakasv oli 15,8% ja nende maht oli 348,4 miljonit eurot. Rahakoguja maht oli augustis aasta algusest tõusnud 115 miljonit eurot.

Swedbanki eraisikute panganduse juhi Tarmo Ulla sõnul on selgelt märgata, et järjest rohkem raha liigub inimeste arvelduskontodelt hoiustele, kus saab märksa suuremat intressi teenida.

„Kui raha kohe vaja ei lähe, tasub kaaluda selle paigutamist tähtajalisele hoiusele, kus see väärtust ei kaota. See on ka asi, mida aina rohkem Eesti inimesi ja ettevõtteid endale teadvustab,“ ütles ta. „Tänavu esimesel poolaastal oleme maksnud hoiustelt 100 miljonit eurot intresse.“

Ebakindlus väheneb, hoiused kasvavad

Eesti Pank on välja toonud, et hoiuste kasvu taga on kaks peamist põhjust: ühest küljest on inimeste säästmisvõime viimasel aastal palgakasvu toel paranenud, ent tõenäoliselt säästetakse rohkem ka ettevaatusest, sest inimeste kindlustunne on madal.

Ulla lisas, et tähtajalise hoiustamise aktiivsus kasvab eelkõige suurema sissetulekuga inimeste hulgas, samas ettevaatlikkust on märgata keskmisest madalama palgaga elanike puhul. Sama on täheldanud ka Eesti Pank 2021. aasta uuringus, kus selgus, et ülemine rikkam 10 protsendi suurune hoiustajate hulk omas tervelt 63,1 protsenti kogu hoiuste mahust.

„Ühest küljest on see mõistetav, sest sissetuleku kasvades paraneb ka inimeste säästuvõime. Teisalt seisab ka väiksema palgaga inimestel arvelduskontodel tihtilugu pikka aega kasutamata raha,“ rääkis Ulla.