Krulli kvartal muutub lähiaastatel märkimisväärselt. Sellest saab autovaba linnaruum
(142)
Põhja-Tallinnas asuv Krulli kvartal avaldas esimest korda, mis saab vanast tööstuskvartalist. Ehitusega plaanitakse alustada tuleval aastal, tulemuseks on kogukonda ühendav autovaba, avar ja keskkonnasõbralik linnaruum, kus on kontorid, elumajad, lasteaed, kuid ka palju avalikku ruumi ja vaba aja veetmise võimalusi.
„Tänavu möödub 125 aastat ajast, mil Krulli tehas kolis Kopli tänavale. Krulli kvartal on elav ajalugu keset Põhja-Tallinna, meie jaoks on oluline, et saame taaselustada ühe märgilise Tallinna tööstuskvartali, selle piirkonna uuesti luua ja avada nii kogukonnale, linnale kui külalistele,“ tutvustab ideed Krulli kvartali eestvedaja Taavet Hinrikus.
„Meie eesmärk on integreerida kestlik linnaruum, maastik ja arhitektuur, muutes piirkonna segakasutusega autovabaks linnaosaks. Rohkem kui 10 hektaril saab olema pooleks nii elu kui äritegevust, siia tuleb 600 kodu ja 3000 töökohta. Kujundame ümber, taaskasutame ja renoveerime siinse pärandi,“ selgitab Krulli Kvartali tegevjuht Indrek Hääl.
Kvartali kontseptsiooni on loonud arhitekt Andres Alveri detailplaneeringu põhjal tunnustatud Taani arhitektuuribüroo Cobe. Sealsed arhitektid on näiteks Saksamaal asuva rahvusvahelise Adidase peakorteri HALFTIME autorid ning transformeerinud Kopenhaagenis mitmeid silmapaistvaid hooneid, näiteks endise viljaelevaatori SILO ning loonud uue linnaruumi Karen Blixens Plads Kopenhaageni ülikooli territooriumil.
Kvartalist saab Põhja-Tallinna unikaalseim sündmuste maja
„Kliimamuutuste ja ressursside nappuse kontekstis on kõige jätkusuutlikum ja tähendusrikkam alati see projekt, mis on juba ehitatud. Seda põhimõtet järgides on Krulli kvartal materjalide aardelaegas, mida ümber kujundada ja taaskasutada. Seame esikohale ambitsioonikad taaskasutamise eesmärgid, mis on lisaks kliimasõbralikkusele ka majanduslikult mõistlikud,“ ütleb Cobe asutaja, Dan Stubbergaard.
Krulli kvartali ehituse käivitab Cobe ja Koko arhitektide käe all kvartali peahooneks kavandatav ettevõtluskeskus, mille käigus transformeeritakse senine osaliselt muinsuskaitse all oleva mehhaanikatsehh. Kvartali peahoones saab lisaks kontoritele olema palju avalikku ruumi kohvikutest, söögikohtadest, galeriide ja koostööalani. Arhitektid on kaardistanud kõik mehhaanikatsehhi kolmes tööstushallis olevad ehituskonstruktsioonid, et võimalikult palju materjale taaskasutada, kas samas hoones või mujal kvartalis. Taaskasutamiseks kaalutakse kõike alates paekiviseintest, betoonsammastest ja paneelidest kuni terassõrestikeni, tagades samas ajalooliste fassaadide säilimise.
Esimese ehitusetapi raames (2025-2027) saab endisest muinsuskaitse all olevast remonditsehhist Koko arhitektide käe all Põhja-Tallinna unikaalseim sündmuste maja. Volta tänava äärde kerkivad Krulli kolm esimest kortermaja, kus kokku 25 korterit, mille kavandasid arhitektuurikonkursi võitjad HGA – Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur.
Ehitus ja kvartali areng toimub etapi kaupa, enne igat etappi viiakse läbi eraldi arhitektuurivõistlused parima lahenduse leidmiseks ja ala rikastamiseks.
Krulli kvartali maastikuarhitektuuri kontseptsiooni on samuti välja töötanud Cobe arhitektuuribüroo. Esimese ehitusetapi maastikuarhitektuuri lahenduse teostavad KINO maastikuarhitektid.
Krulli kvartal on 19. sajandi lõpus Narvast Põhja-Tallinnasse kolinud metalli- ja masinatööstusettevõtte ala, kus on säilinud ainulaadsed paekivihooned nii tsaari- kui Eesti Vabariigi ajast. Aastal 1875 müüs Franz Krull Narva töökoja ja kolis ettevõtte Tallinnasse. Tänases Krulli kvartalis avas ta 1899. aastal metalli- ja masinatööstusettevõte, kus oli 12 suurt tootmishoonet, kontori- ja elamuhooned.
2022. aastal asus 10-hektarilist tööstusala arendama AS Krulli Kvartali tänane tiim, et taaselustada vana linnaosa, luua kestlik ja autovaba kvartal ning ühendada see ülejäänud linnaruumiga. Ehitusega plaanitakse alustada 2025. aastal ning esimesed hooned valmivad 2027. aastal. Kümne aastaga rajatakse kvartalisse 3000 töökohta ja 600 kodu ning kerkib unikaalne kombinatsioon elamisest, töötamisest ja inimnäolisest linnaruumist.
