Terminal soovitab: kuidas lahendada elektriauto laadimine kortermajas?

Elektriauto laadimisvõimaluste loomine kortermajas ei piirdu vaid laadijate paigaldamisega, vaid korteriühistul tuleb ka leida õiglane lahendus laadimiskulude jagamiseks, kirjutab AS Terminali juhatuse liige Alan Vaht.

Laadimisvõimalused sõltuvad paljuski parkimisvõimalustest – kas kortermajal on vabakorraldusega parkla või privaatsed parklad. Vabakorraldusega parklas, kus parkimiskohad pole kindlalt korteritega seotud (nõnda on see enamikes vanemates majades), on kõige sobivam lahendus tema sõnul paigaldada ühiskasutatav laadija, mida saavad kasutada kõik korteriomanikud ja ka külalised.

Kui korteril on konkreetne ja privaatne parkimiskoht, siis saab elektriauto omanikule paigaldada isikliku laadija, mis on ainult selle koha kasutuses. Teistel pole selle laadija kasutamise võimalust.

Elektrivõimsuse juhtimine

Enamik Eesti kortermaju on ehitatud nõukogude ajal, mistõttu nende elektrivõrgud ei ole kohandatud suurte lisakoormuste jaoks. Näiteks Mustamäe, Lasnamäe ja Tartu Annelinna tüüpilistes paneelmajades ei pruugi peakaitse tipptundidel elektriautode laadimist taluda.

Tavapärases 60 korteriga majas on peakaitsme suurus ligikaudu 160 amprit, mis peab katma kogu maja elektrivajaduse. Korteritel on individuaalselt tavaliselt 16-amprised kaitsmed, eeldusel, et kõik korterid ei kasuta elektrit täisvõimsusel samaaegselt. Elektriautode laadimise lisamine võib aga tekitada probleeme, eriti siis, kui mitu autot on laadimisel ühel ajal.

Üks olulisemaid küsimusi on, kuidas vältida ülekoormust ja jaotada võimsust õiglaselt. Kortermajad, kus öine elektritarbimine on madal, saavad ära kasutada vaba võimsust elektriautode laadimiseks. Selleks on loodud spetsiaalne automaatikasüsteem, mis juhib laadimisseadmete koormust ja aitab vältida olukorda, kus peakaitse ülekoormuse tõttu välja lülitub. Näiteks võib automaatika laadimise võimsust vajadusel piirata või ajastada seda öisele ajale, kui muud elektritarbimist on vähe ja elektrihind madalam.

Selline automaatikasüsteem võimaldab ka 160 amprise peakaitsmega majades paigaldada mitu elektriauto laadimiskohta. Süsteem on võimeline jagama võimsust kuni 100 laadija vahel. Kui maja 160-amprisest peakaitsest kasutatakse öisel ajal ainult 20 amprit, saab süsteem anda laadijatele korraga kasutada ülejäänud 140 amprit.

Laadijate elektritarbimise õiglane arvestus

Korteriühistu ja korteriomanike jaoks on äärmiselt oluline, et laadijate elektritarbimise arvestus oleks õiglane. Selle valdkonna innovatsioon liigub kiiresti edasi. On oluline, et korteriomanikud, kes elektriautot ei kasuta ega kavatse laadijat paigaldada, ei peaks maksma elektriauto omanike kulude eest. Laadimise eest maksavad ainult need, kes laadijat reaalselt kasutavad.

Laadimise arveldamiseks on kaks lahendust: korteriühistu arveldus ja kolmanda osapoole arveldus. Korteriühistu arveldussüsteemi korral tegeleb sellega ühistu ise, kuid see võib tuua kaasa probleeme, kuna elektrikulu jaotamine võib osutuda ebaõiglaseks. Näiteks võivad kõik maksta ühist keskmist tasu, kuigi üks autoomanik võib laadida kallima elektri tipptunni ajal ja teine soodsama öise elektri ajal.

Kolmanda osapoole arvelduse puhul võtab laadimisteenuse pakkuja kogu arveldusprotsessi üle, võimaldades täpselt jälgida, kes ja millal elektrit kasutas, ning väljastada vastavad arved. Näiteks võib öösel null-hinnaga elektrit kasutav autoomanik saada rahalist kasu, samal ajal kui tipptunnil laadijad maksavad kõrgemat hinda. Sellise süsteemi puhul saab esitada eraldi arve ka külalisele, kes kasutab kortermaja laadijat, ja tööautode laadimine arveldatakse samuti eraldi.

Kui korteriühistu kaalub elektriautode laadimisvõimaluste loomist, tuleb kindlasti planeerida süsteem, mis võimaldab dünaamilist koormuse juhtimist ja täpset jaotust, et vältida ülekoormust ja tagada õiglane arveldamine.