Täpsemalt kaalub justiitsministeerium tehnoloogiafirmas struktuursete muudutuste sundi, misläbi poleks Google’il enam sedavõrd suurt kontrolli erinevate toodete üle nagu veebibrauser Chrome, rakenduste pood Google Play ja operatsioonisüsteem Android, misläbi kontrollib Google veebiotsingute turgu sisuliselt monopolina. Samuti võidakse Google’il keelata maksta selle eest, et nende otsingumootor oleks uutes seadetes lähtevalik. Lisaks võidakse Google’il keelata võimalikesse konkurentidesse investeerimist ning nõuda, et veebilehtedel oleks võimalik keelduda Google’i tehisintellekti toodetest.

Augustis teatas USA föderaalkohtunik Amit Mehta, et Google on ebaseaduslikult hävitanud konkurentsi, samal ajal kontrollides 90% otsingumootori turust. „Google on monopolist ning on käitunud selliselt, et säilitada oma monopoli,“ kirjutas Mehta oma 277 lehekülje pikkuses arvamuses. Selleks on firma kulutanud kümneid miljardeid dollareid. Alphabet teatas augustis, et plaanib otsuse vaidlustada.

Google oponeeris eile blogipostituses, et justiitsministeeriumi plaan oleks radikaalne muutus, millel oleks väga laiaulatuslik mõju. Näiteks kirjeldatakse, et otsus tähendaks seda, et Google oleks sunnitud jagama konkurentidega otsingupäringuid, klikke ning otsingu tulemusi, mis tähendaks ohtu inimeste privaatsusele ja turvalisusele. Samuti teeks Androidi ja Chrome’i müük Google’i hinnangul need teenused katki, mis tähendaks, et nad peaksid ärimudelit muutma. Veel tuuakse välja, et see tooks ka veebireklaamiturul suure muutuse, kus kauplejate jaoks muutub veebireklaam vähemefektiivseks ning tarbijate jaoks vähemkasulikuks.

Tegu pole esmakordse sedalaadse katsega. Näiteks algas 1998. aastal sarnane menetlus Microsofti üle, süüdistades firmat ebaseaduslikult veebibrauserite turu monopoliseerimises. See päädis 2001. aastal kokkuleppega, millega Microsoft nõustus mõningaid oma äripraktikaid muutma.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena