Murettekitav suundumus: ELi eelarvet ähvardavad kasvav võlg, raha veniv kasutuselevõtt ja sõjaga seotud kulud

Euroopa kontrollikoda hoiatab ELi eelarvet ähvardavate kasvavate riskide eest, mis tulenevad rekordiliselt suurest võlasummast, Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ja kõrgest inflatsioonist.

Täna avaldatud Euroopa kontrollikoja aruandes 2023. aasta ELi eelarve kohta väljendavad koja liikmed muret, et euroraha majandusse jõudmine venib järjest kauem ning aina suurem osa Euroopa Liidu rahast kulutatakse ebakorrektselt.

„Suur osa liikmesriike teevad praegu pingutusi, et enda eelarvekulusid kokku tõmmata. Samal ajal näeme, kuidas Euroopa Liidu eelarves liikmesriike ootavat raha ei suudeta kasutada ja majandusse suunata,“ ütles Euroopa kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus. „Praegune Euroopa Liidu rahastamisperiood on juba poole peal ja eelmise aasta lõpu seisuga oli välja makstud veidi üle 3%. See on mikroskoopiline number. Eelmise rahastamisperioodiga võrreldes ollakse seekord veel aasta võrra aeglasemad.“

Veamäär on tavapärasest kõrgem

Euroopa kontrollikoda toob välja, et aastaid pole eelarvekulude veamäär olnud nii kõrge kui mullu. Lisaks tegid rekordi nii võetud kohustuste summa 543 miljardi euroga kui ka võla hüppeline kasv 348 miljardilt 458,5 miljardi euroni. Viimane on võrreldes 2021. aastaga pea kahekordistunud. Kuigi ELi 2023. eelarveaasta raamatupidamise aruanne annab õige ja usaldusväärse ülevaate ja tulutehinguid saab pidada veavabaks, on kontrollikoda mures eelarvekulutuste veamäära suurenemise pärast 5,6%-ni. See tähendab märkimisväärset mõju 191,2 miljardi euro suurusele ELi aastaeelarvele. Puudusi leiti ka taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, nii riikide kontrollisüsteemides kui ka maksete tingimuste täitmisel.

Nagu viimasel neljal aastal, on ELi eelarvekulude veamäär suur ja läbiva iseloomuga ning Kontrollikoda esitas seetõttu ELi eelarveaasta kulutuste kohta negatiivse (vastupidise) auditiarvamuse. Hinnangulise veamäära suurenemine on peamiselt tingitud ühtekuuluvuspoliitika kulutustes leitud vigadest, mis ulatusid 9,3%ni. „Riikidel on ajaline surve raha ära kasutamiseks ja see võib olla üheks põhjuseks, miks vead sisse tulevad,“ selgitas Pentus-Rosimannus.

Riigid ei pruugi jõuda raha õigeaegselt ära kasutada

Taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste kohta esitati märkustega arvamus. 2023 oli rahastu kolmas rakendamisaasta, mille jooksul tehti 17 liikmesriigile 23 toetusmakset kokku 48 miljardi euro ulatuses. Kontrollikoja aastaaruandes leiti, et ligi kolmandik neist ei vastanud reeglitele. Eelmise aasta lõpuks oli välja makstud 40% toetussummadest ja arvestades, et aega raha kasutamiseks on 2026. aastani, on reaalne oht, et riigid ei jõua seda raha õigeaegselt ära kasutada ja eesmärke ellu viia.

Jätkuvalt mõjutab ELi eelarvet kõrge inflatsioon. Audiitorite hinnangul võib ELi eelarve selle tõttu 2025. aastaks kaotada peaaegu 13% oma ostujõust.

Aruanne rõhutab ka neid riske, mis on seotud Ukraina rahastuga: eelmisel aastal finantsabi Ukrainale enam kui kahekordistus, 16 miljardilt eurolt 33,7 miljardi euroni. Koos taasterahastu jaoks võetud laenuga panevad need faktorid ELi eelarve märkimisväärse surve alla.