Ragn-Sells hakkab reoveest fosforit välja võtma

Samal ajal kui Eesti riik alustas fosforiidi testpuurimistega Lääne-Virumaal, sai Eestiski tegutsev keskkonnaettevõte Ragn-Sells loa ehitada Saksamaale tehas, kus hakatakse fosforit välja võtma reoveesetetest.

Uus ringmajandustehas alustab Leipzigi lähedal asuvas Schkopau linnas esialgsete plaanide järgi tegevust 2027. aastal. Tehases võetakse kasutusele Ash2Phos-tehnoloogia, mille abil saab reoveesetete põletamisel tekkivast tuhast eraldada üle 90% fosforist.

„Euroopas on põletav puudus kriitilistest toorainetest, mistõttu on meie majandus, tööstused ja lõpuks ka tarbijad sõltuvad kolmandate riikide hinnasurvest. Sõltuvusest pääsemiseks ja tarneahelate turvalisuse tagamiseks on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks toota ise rohkem neid tooraineid. Üks võimalus selleks on tark kaevandamine, teine ja väga edukas võimalus ongi ringmajandus,“ ütles Ragn-Sells Eesti juhatuse liige Alar Saluste.

Saluste juhib Ragn-Sells Eesti põlevkivituhkade väärindamise ringmajandusprojekti, mis sarnaselt Saksa projektile annab jäätmetele uue elu. Eestis on Ragn-Sells koostöös Enefit Poweri ja Eesti teadlastega välja töötatud unikaalse lahenduse, millega saab Ida-Virumaal aastakümneid kasutult seisnud põlevkivituhast välja võtta ja CO2 sidudes toota kaltsiumkarbonaati. Koostöös mitmete Eesti ja rahvusvaheliste ettevõtetega on juba saadud positiivsed testitulemused, et see taaskasutatud materjal sobib põrandakatete, aknaraamide, värvide ja mitmete muude igapäevaste tarbeesemete tootmiseks.

„Ringmajanduse üks suurimaid väljakutseid on piisavas koguses tooraine ühte kohta kogumine. Nii reovee kui ka põlevkivituhkade ümbertöötlus on head näited majanduslikult mõistlikust väärindamisest, sest nende puhul jõuavad toormed ühte kohta kokku ja loovad sellega jäätmetest toorainepangad, mida saab targalt taaskasutatavaks materjaliks muuta,“ lisas Saluste.

Reovees sisalduv fosfor, nagu ka põlevkivituhast väärindatav magneesium, on Euroopa Liidus ametlikult tunnistatud kriitilise tähtsusega tooraineks, sest fosfaatkivimit kaevandatakse praegu ainult Soomes ja fosforit ennast imporditakse pea täielikult Venemaalt, Marokost, Kasahstanist ja teistest riikidest. Selline olukord on pannud Euroopa Liidu tugeva hinnasurve alla, mis mõjutab näiteks ka tavatarbijat läbi toiduainete lõpphinna. Kuna fosforiit sisaldab mitmeid hinnalisi muldmetalle, mida saaks kasutada akutehnoloogias, siis nõudlus selle tooraine järele üha kasvab.