„Majanduse ja vabaduste areng käib ikka käsikäes. Tahame, et Eesti õigusloome toetaks digiinnovatsiooni ja -arenguid nii, et saame olla suunanäitajad Euroopale. Õiguspool peab kaitsma inimeste põhiõigusi ja vabadusi, aga olema seejuures olema digiarendusi abistav ja võimaldav. Eesmärk on õigusloome ja digiarenduste koostöö nii, et me ei keela ega piira, vaid aitame kaasa majanduse heale käekäigule ning innovatsioonile,“ sõnas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Pakosta rääkis, et oleme globaalse konkurentsi olukorras ning paraku on nii majanduslikku kui militaarset eelist tekkinud kohtades, kus inimõigusi ei austata. Tema sõnul on Eesti kohus näidata digisõbraliku põhiõiguste kaitse osas demokraatlikule maailmale eeskuju ning see on ka üks põhjustest, miks digi- ja justiitsvaldkond üheks ministeeriumiks ühinevad.

Minister ütles, et vaatamata vajadusele kärpida ja kulusid kokku hoida, on võimalik tõhusamalt tegutsedes saavutada senisest paremad tulemused. „Peame kiiresti ümber mõtestama, kuidas digiteenuste osutamine jätkub ehk kuidas toimib meie digiriik võimalikes ekstreemsetes olukordades ning kuidas me saame infosüsteemide ja küberturvalisuse arendusega edasi minna olukorras, kus riigieelarveline rahastus samal ajal väheneb“.

Ta lisas, et küberturvalisuse tõstmine on terve valitsuse jaoks kindel prioriteet. Lisaks pidas ta tähtsaks, et Eestile olulised teemad, millest pea kõik algavad sõnadega „digi“ või „küber“, jõuaksid ka Euroopa Liidu uue komisjoni prioriteetidesse ja eelarvesse.

Pakosta kutsus kuulajaid üles kaasa mõtlema, milliseid kompetentse meie regioonis veel arendada saaks. Ta tõi näiteks maailmas kiiresti areneva digikriminalistika valdkonna, mis loob ennenägematuid võimalusi ohvrite kaitseks ning kuritegevuse vähendamiseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena