Uuring selgitab, kui suur peaks olema elamisväärne palk Tallinnas

Elamisväärne palk ehk minimaalne sissetulek, et katta inimese põhivajadused ja säilitada inimväärne elatustase, on 2024. aastal Tallinnas ja Harju maakonnas 1621 eurot bruto.

Vilniuses on see kõrgeim – 2173 eurot bruto, Riias aga sarnane Tallinnale – 1630 eurot bruto. Siiski on oluline tähele panna, et suur erinevus Leeduga tuleneb ennekõike maksusüsteemi eripäradest, mitte väga suurest vahest elatustasemes ja hindades.

Figure Baltic Advisory juhtivpartner Irja Rae sõnul tähistab elamisväärne palk minimaalset sissetulekut, mis aitab rahuldada inimese põhivajadused. Sellised vajadused on näiteks peavari, toit, transport, tervishoid, haridus, aga ka muud inimväärseks eluks vajalikud asjad - olgu selleks spordiklubi kuumaks, kinopilet või raamat. „See mõiste läheb kaugemale miinimumpalgast, mis on enamasti madalam ja ei pruugi olla piisav inimväärseks toimetulekuks. Selle eesmärk on tagada, et inimesed saaksid lubada eluks vajalikke põhikulutusi, kuid ka inimväärset eluviisi,“ lisas ta Rae.

Pea neljandik teenib alla elamisväärse palga

Tallinnas on elamisväärne töötasu võrreldes 2023. aastaga kasvanud vaid seitsme euro võrra – eelmisel aastal oli see 1614 eurot bruto. Samal ajal on Vilniuses toimunud suurem hüpe: mullu samal ajal oli elamisväärne palk pea 200 euro võrra väiksem, 1995 eurot bruto. Riias on tõus samuti Tallinnast suurem, sest elatusmiinimum oli 2023. aastal 129 euro võrra väiksem: 1501 eurot bruto.

Eestis, nagu ka teistes Balti riikides, on elamisväärne palk väljaspool pealinna madalam, kuna ennekõike eluasemekulud, aga ka muud tegevused ja teenused on pealinnas sageli kallimad. Eestis on elamisväärne sissetulek väljaspool Tallinna ja Harjumaad Balti riikide madalaim - 1270 eurot bruto. Leedus on vastav näitaja taas kõrgeim – 1899 eurot bruto, samas Läti piirkondades väljaspool Riiat ja selle ümbrust on see 1384 eurot bruto.

„Umbkaudu neljandik Eesti inimesi teenib meie uuringu kohaselt endiselt alla elamisväärse palga. Nende töötajate hulk kahaneb tasahaaval ja näeme juba tööandjaid, kes nii Eestis kui mujal Baltikumis on määranud elamisväärse palga oma organisatsioonis miinimumpalgaks. Siiski on veel liiga vähe organisatsioone, kes püüavad kulude kasvu kiuste palkasid inimväärsele palgale lähemale nihutada,“ sõnas Rae. „Samas on tööandjatel sellest tegelikult võita: sotsiaalselt vastutustundlik palgapoliitika aitab tõsta töötajate usaldust tööandjate vastu ja kasvatab motivatsiooni.“

Kuigi elatusmiinimum on pealinnades kõrgem, on palgapoliitika tööandjate seas sageli ühtlane, sõltumata töötaja elukohast. See tähendab, et vähesed tööandjad teevad vahet palgatasemetes, kui töötajad elavad väljaspool pealinna.