Ljubov-Luule Emmari sõnul on kulla hind tõusnud maailmaturul aastaga üle 40 protsendi 2650 dollarini untsi kohta ning ka Eestis on kokkuostuhinnad vastavalt kasvanud. „Eestlased on kulla kõrgest hinnast täiesti teadlikud ning näiteks augustis toodi esindustesse kokku müüki 5,6 kilo kulda, mis on neli korda rohkem kui mullu samal ajal. Septembri e-esmaspäeval osteti aga ühe päevaga ligi kilo kulda. Kulla kokkuostuhind on esindustes kasvanud mullu sügisest 28 eurolt 42 euroni grammi eest tänavu,“ rääkis Emmar.

„Ehtekuld on sama likviidne nagu 999 prooviga investeerimiskuld ning selle väärtus konverteeritakse proovi järgi ringi. Augustis toodi näiteks Pärnu esindusse paarisajagrammine kuldkett ning suve alguses lausa poolekilone. Miskipärast on Soomes ehtekulla kokkuostuhinnad odavamad, mistõttu on põhjanaabrid hakanud seda siia tooma. Lätis-Leedus on hinnad sarnased ja sealt sellist liikumist pole,“ lisas Emmar.

„Kuldeheteid ja vääriskive ei tasu Facebookist või käest-kätte osta, vaid need peaks olema spetsialisti poolt hinnatud. Isegi proov ei näita teinekord reaalsust ja kui ehtel pole kindlat ostu-müügitšekki või turvalist sertifikaati, siis võib eraisikult ostes ka lihtsalt teadmatusest kahju saada,“ hoiatas Emmar.

„Arvestame oma prognoosides kulla hinna jätkuva tõusuga. Maailmamajanduses on ebakindlad ajad, turud kardavad riikidevaheliste konfliktide eskaleerumist ning majanduslangust ja hoiavad raha niiöelda turvalises sadamas ehk kullas. Paljud eksperdid prognoosivad, et kulla untsi hind ületab järgmisel aastal juba 3000 dollari piiri,“ lisas Emmar.