Ettevõtjad valitsuse jätkuvast praktikast: see tähendab loomata jäänud töökohti ning saamata jäänud maksutulu

Ettevõtlusliidud mõistavad Vabariigi Valitsusele saadetud pöördumises hukka riigi jätkuva kombe eirata hea õigusloome põhimõtteid. Näiteks jäetakse eelnõudele tagasiside andmiseks üksikud päevad või ei kaasata ettevõtluse esindajaid olulise mõjuga eelnõude juures üldse.

Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja 38 ettevõtlusorganisatsiooni rõhutasid sel nädalal peaministrile saadetud pöördumises, et turbomenetlus kahjustab lisaks eelnõude sisule langevas majanduses hädavajalikku kindlustunnet. Kahjuks on riik vaatamata korduvale kriitikale selle praktikaga jätkanud.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter rõhutas, et kiirustamine ja mitte kaasamine töötab vastu valitsuse soovile ja lubadusele töötada majanduse konkurentsivõime kasvatamise nimel. „Hea õigusloome on selle üks nurgakive, sest ettevõtluse investeerimisotsused tehakse aastateks. Kui seadused ja maksud muutuvad üleöö, ootamatult ja mõjusid kaalumata, ei anna see kindlustunnet suuri investeeringuid teha,“ märkis ta. „ See tähendab loomata jäänud töökohti ning saamata jäänud maksutulu.“

Näiteks saatis valitsus parlamendile ettevõtjate esindajate arvamust küsimata julgeolekumaksu seaduse eelnõu, mis mõjutab oluliselt siinset ettevõtlus- ja maksukeskkonda. Ettevõtjatega jäid läbi arutamata ka riigi plaanitud ümberkorraldused energiaturul, mis mõjutavad elektri lõpphinda ning seeläbi ettevõtete ja majandusruumi konkurentsivõimet. Järgmise aasta aktsiisitõuse puudutavatele eelnõudele jäeti analüüsiks ja arvamuse avaldamiseks aga üksnes kolm tööpäeva.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts selgitas, et on äärmiselt taunitav olukord, kus aina tihedamini poliitilistest kokkulepetest, ka koalitsioonileppest, tulenevad seadusemuudatused jõuavad Riigikogu menetlusse ilma sisulise kaasamisprotsessita. „On selge, et poliitikud soovivad oma programme ellu viia ja regulatsioone tuleb kohaldada vastavalt keskkonnale, kuid see ei saa toimuda nii, et muudatused viiakse ellu kiireloomulistena, ilma analüüsi ning kaasamiseta. Näiteks aktsiisimäärade muudatuste analüüsimiseks said ettevõtlusorganisatsioonid 3 tööpäeva,“ sõnas Palts ning lisas, et vähene austus kokkulepitud õigusloome põhimõtete vastu paneb mõtlema millise signaali annab see ühiskonnale, kui sõnades soovitakse asju paremini teha, kuid tegudesse see liiga hästi ei jõua.

Poliitikud on kiirustamist õigustanud nn kuue kuu reegliga, mille kohaselt tuleb jätta maksumuudatuste vastuvõtmise ja rakendamise vahele kuus kuud. Sellest reeglist kinni pidamine on ettevõtjatele õiguskindluse ja -õigusselguse tagamiseks hädavajalik, kuid iga-aastane riigieelarve koostamise vajadus ei saa tulla üllatusena ega õigusta kiirustamist.

Huvigruppide kaasamata jätmine ja lühikese vastamise tähtaja andmine on vastuolus Vabariigi Valitsuse määrusega „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ ning kaasamise hea tavaga, mis näeb ette, et tagasiside andmiseks peab reeglina huvigruppidele jääma aega neli nädalat.

Valitsuse seaduste turbomenetlusele ja õigusloome hea tava eiramisele on ettevõtjad tähelepanu juhtinud juba 2023. aasta kevadel ja sügisel.