Raport: energiamahukatest tööstusharudest on Eesti jaoks suurima potentsiaaliga kolm

Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane sõnas, et seoses taastuvenergia toodangu kasvuga on tekkinud arutelud energiamahukate tööstuste rajamise üle välisinvesteeringute toel. „Energiamahuka tööstuse arendamise riskiks on Eesti elektrienergia lukustamine madala perspektiiviga projektidesse, mis ei ole meie majanduse huvides. Teiste riikide kogemus näitab, et suurema jõukusega käib üldiselt kaasas suurem energiatõhusus ehk jõukates riikides luuakse ühe energiaühiku kohta rohkem lisandväärtust,“ rõhutas Varblane.

Eristada tuleb energiamahukat tööstust ja tööstusüksusi, mille energiavajadus on kõrge tulenevalt selle suurest mastaabist. Energiamahuka tööstuse all mõeldakse tavaliselt tegevusvaldkondi ja tooteid, kus elektrikulude osakaal moodustab olulise osa kogukuludest, näiteks kuuluvad siia keemia-, nafta-, metalli-, tsemendi- ja klaasitööstus.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis „Energiamahuka tööstuse arendamise väljavaated Eestis“ välja, et energiamahukatest tööstusharudest võiks Eesti jaoks perspektiivsed olla biomassi, sh puidu väärindamisega seotud väärtusahelad, metanooli tootmine ja haruldaste muldmetallide väärindamine. „Energiakulud üksi ei ole siiski piisav tegur investeeringute Eestisse meelitamiseks ja edukaks arendamiseks. Olulised on näiteks ka toore ja kapitali hind, sobilik tööjõud ja soodne logistiline asukoht,“ rõhutas Varblane.

Näiteks puidu biorafineerimistehase toodangut saab Eestis kasutada toidu- ja kaubapakendite, erineva otstarbega paberi ja rõivatööstuse kangaste tootmiseks, aga ka biokomposiitide ja keemiatööstuse sisendina. Eesti majanduse jaoks suure potentsiaaliga on ka metanooli tootmine, mille derivaadid on lisaks energiakandjana kasutamisele oluliseks tooraineks mitmes valdkonnas, näiteks plasti-, farmaatsia- ja värvitööstuses. Olulise majandusliku potentsiaaliga on ka haruldaste muldmetallide väärindamine, kus Narvas valmiva magnetitehase esimene etapp on üks osa valdkonna laiematest võimalustest. Eriti arvestades, et muldmetallide tähtsus kõrgtehnoloogilistes tööstustes üha kasvab, sh elektroonikas, akude tootmises ja taastuvenergia tehnoloogiates. Muldmetallidel on oluline koht Euroopa kriitiliste toorainete määruses, millega nähakse ette, et aastaks 2030 toodetakse ja töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 40% liikmesriikides.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et Eesti lisandväärtuse kasvu sihte silmas pidades võiks välisinvesteeringute kaasamisel lähtuda sellest, kas projekti lisandväärtus energiasisendi kohta ületab praegust keskmist taset ja suudab liikuda kasvavate kliimaeesmärkidega kaasa. Kaaluda võib ka mõttelise lävendi seadmist. Analüüsida tuleb kindlasti ka seda, millised täiendavad tegevusvaldkonnad ja ärimudelid saavad Eestis tänu energiamahukatele tööstusharudele tekkida.

Lühiraport „Energiamahuka tööstuse arendamise väljavaated Eestis“ on valminud uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ raames. Uurimissuunas selgitatakse Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi. Uurimissuund on osa Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu tööst.