Nobeli majandusauhinna pälvisid teadlased, kes uurisid riiklike institutsioonide mõju majanduskasvule

Rootsi Panga auhinna majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks pälvisid tänavu Daron Acemoğlu, Simon Johnson ja James A. Robinson.

Daron Acemoğlu, Simon Johnson ja James A. Robinson näitasid oma uurimustega, kuidas riiklikud institutsioonid riigi rikkust mõjutavad. Kehva õigusruumiga ühiskondades kipuvad institutsioonid elanikke ära kasutama ja riigi majandus ei kasva. Rikkaimad riigid on umbes 30 korda rikkamad kui kõige vaesemad riigid ja viimastel on tükk tegu, et rikkamatele järele jõuda.

Kamer Daron Acemoğlu (57) on armeenia päritolu USA majandusteadlane, kes on alates 1993. aastast õpetanud Massachusettsi tehnoloogiainstituudis (MIT). Tema uurimisalad on majanduspoliitika, majanduskasv, arengumaade majandus ja tööjõud. Acemoğlu sõnas, et oli võitmisest kuuldes üllatunud, kuid see on siiski „suur au“.

Ka Simon Johnson (61) töötab MIT-is. Tema uurimisalad on majanduspoliitika ja arengumaade majandus.

James A. Robinson (64) on Briti majandusteadlane, kes töötab Chicago ülikoolis. Ta uurib, mis eristab riike, keskendudes riikide majanduslikele ja poliitilistele institutsioonidele ja sellele, kuidas need viivad ühe riigi majanduskasvu, teise aga -languseni.

Nn Nobeli majandusauhind loodi Rootsi riigipanga (Sveriges Riksbank) 300. aastapäevaks 1969. aastal. See erineb Nobeli auhindadest selle poolest, et see ei ole loodud Alfred Nobeli tahte avaldusena.