Eesti innovatsioonitipp: tahaks jõuluks rohkem ruutmeetreid, mitte raha
(2)
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta innovaatori nominendid aitavad säästa – raha, keskkonda ja inimelusid. Praeguseks maailma tippu jõudnud tehnoloogia on kohati sündinud garaažis ja katse-eksituse meetodil.
Esimene nominent R8 Techonogies tegeleb hoonete energiatarbimise optimeerimisega, millega aina elektrinäljasemas maailmas aidatakse kaasa kinnisvarasektori energiakadude vähendamisele. „Kõige odavam elekter on see elekter, mida ei olegi vaja toota,“ on nende põhisõnum.
Ettevõtte partner Kristo Peerna ja arendusjuht Ahmet Köse saavad nominatsiooni üle rõõmustada teist aastat järjest. Eelmisel aastal kaotati Peerna sõnul Eesti kõige innovaatilisemale ettevõttele ehk Icosagen Cell Factory OÜ-le.
„Meie ettevõttes on 35% töötajatest doktorikraadiga ja kasutame erinevaid algoritme ning AI-lahendusi. See on Eestis tehtud toode, sest siin suudetakse mõelda kastist väljas,“ alustab Köse.
Viimasel aastal on nendega osanikuna liitunud Jaapani elektroonikahiid Panasonic. „Oleme kõrvust tõstetud,“ kommenteerib Peerna. Panasonic toodab n-ö rauda ehk seadmeid, mida eestlased saavad täiendada AI-lahendusega, et need efektiivsemalt töötaks.
„Nad käisid äsja Eestis, et arutada, kuidas saame selle tehnoloogia Aasiasse viia ja koos Pariisi kliimalepinguga kokku lepitut täitma asuda. See leping on teekaardiks kõigile. Proovime oma osa anda,“ ütleb Peerna.
Jõulukingiks soovitakse ruutmeetreid
Panasonic on olnud aastakümneid ise innovaatiline, kuid vahel juhtub suurte tegijatega nii, et jäädakse toppama – ettevõte vajab uut tõuget, aga samas peab püsti hoidma ka olemasolevat.
R8 fookus on kinnisvarasektoril ning nende eesmärk on saada enda haldusesse rohkem ja rohkem ruutmeetreid ning samal ajal pakutavat teenust parandada. „Hea sisekliima kõige optimaalsemal viisil. Põhirõhk on hoida kokku kulusid ja säästa energiat,“ selgitab ettevõtte partner ja lisab, et jõuludeks soovivad nad eelkõige ruutmeetreid, mitte raha.
Energiasääst on vältimatu valik
Ettevõtte viimase aja teine suur uudis on see, et nad on kolmes Balti riigis saanud partneriks turuliidri Swedbanki, kellega koos pakutakse rohelisi lahendusi. Näiteks renoveerimislaen on soodsam, kui hoone süsiniku jalajälg väheneb vähemalt 30%. Pank annab laenu, R8 Technologies aitab laenusaajat eesmärgini jõuda.
Nende lahendus on nagu nutitelefon, mis ei saa kunagi päris valmis. Ehkki kinnisvarasektor on konservatiivne, panevad järgmisest aastast kohustuslikuks muutuvad ESG-aruanded aga ka selles sektoris asjad liikuma. „Sa pead oma portfellis energiat kokku hoidma. Pangad viskavad su „pruuni“ hoone tõttu muidu oma portfellist välja,“ ütleb Peerna.
Konservatiivsel turul pandi jää sulama
Hetkel ootab ettevõte Saksamaal ühe suure hanke tulemust. Tavaliselt eelistatakse seal kohalikke tegijaid ja kui oled „üks väikeriigi firma sõjapiirkonnast“, siis ei tee see konkureerimist lihtsamaks. Sealsete otsustajatega kohtumise järel aga jää sulas, sest lahendus üllatas. On lootus, et eestlased võidavad hankes kas või osaliselt. Praegu on nende optimeerida 4 000 000 ruutmeetrit pinda, kuid selle hankega võib lisanduda kuni miljon ruutmeetrit.
„Tundub, et meil puhub taganttuul juba täna, ehkki kinnisvaraturg ei ole kaugeltki parimas seisus,“ ütleb Peerna.
Eesti kaitsetööstuse kuumim nimi
Kohalik kaitsetööstus areneb meeletu kiirusega ja selle valdkonna tippude – Milrem ja paljud kaitsevaldkonna staarid endale meelitanud Frankenburg Technologies – kõrval on üha enam esile kerkinud tänavu konkursil kolmes kategoorias nomineeritud seiresüsteeme tootev DefSecintel Solutions.
Ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Jaanus Tamm meenutab, kuidas nad kuus aastat tagasi alustades oma esimese prototüübi sisuliselt garaažis valmis ehitasid ning aru said, et sellest siiski asja ei saa. Füüsikareeglid tulid vahele. Teisel katsel esimene toode õnnestus.
„Oli 2019. aasta suvi, kui Valgevene ja Leedu piiril toimus iraaklaste hübriidrünnak ning meil oli innovaatiline lahendus – prototüüp valmis. Tahtsime just politsei- ja piirivalveametile oma toodet tutvustama minna, kui nad meid sinna piirile kutsusid,“ ütleb Tamm. Hommikul starditi ja pärastlõunaks oli süsteem püsti.
Leedu piirivalvekordoni juht ahhetas, sest eestlaste uudse seadme abil nägid nad ööl ja päeval, mis ja kes piirialal liikus.
Innovatsioon, mis säästab elusid
Milles seisneb siis nende innovatsioon? Enne pidi piirivalves või kaitseväes sama tegevust tegema nii, et sul oli kaabliühendus ja kellelgi oli vaja istuda lähedal asuvas mikrobussis. Nende esimeseks tooteks oli sõiduautoga veetav autonoomne mobiilne torn, mis inimest hiljem põllule ei vaja. Sealt väljuvad ja sinna maanduvad droonid. „See kombinatsioon oli nii uudne. See on lihtsalt kasutatav, võtab vähem energiat ja sel on suur võimsus arvutusi teha,“ selgitab Tamm.
Seade võib avastada inimesi puude vahelt või põllu teisest servast. Tehisintellektiga täiendatult aitab see selgeks teha, kas lendav objekt on lind, droon, helikopter, lennuk või kärbes ekraanil.
Konkurentidest, keda on käputäis, eristab neid olukorrateadlikkuse terviklikkus ja kasutajakeskne lahendus ning see, et nemad saavad oma seadmega drooni ka hävitada või tema tegevust häirida.
Ettevõtte strateegia- ja kommunikatsioonijuht Getter Oper lisab, et nende eesmärk ei ole kaotada piirivalvureid ega kaitseväelasi. „Anname neile targa võimekuse, säästame elusid ja muudame tegevuse oluliselt efektiivsemaks.“
Eesti tootja peab olema agressiivne
Koroonaaeg andis ettevõtte tegijatele 1,5 aastat aega toote parandamiseks. Samas on nende tehtut raske veebikohtumiste kaudu müüa, sest kasutaja tahab lahendust füüsiselt näha ja katsetada. Nii tehtigi 2021. aastal piiride taas avanedes kohe Euroopas Liidu idapiiri riikides 10 000 kilomeetri suurune tuur. „Liikusime treileriga ringi. Siis oli meid 5–6, praegu Eestis üle 80 ja Ukrainas veel enam kui 25,“ räägib Tamm.
Tema sõnul peab Eesti tootja olema agressiivne, sest nad on alles turule tulnud, ja kiiresti reageerima. Just seetõttu on nad lisaks eelmainitule välja arendanud kaks innovaatilist toodet: GPS-sensoritega kaamerasüsteemi ning droonituvastuse ja -tõrjesüsteemi.
Kiiresti arenevas kaitsetehnoloogia sektoris konkurentsivõimelisena püsimiseks tuleb kogu aeg panustada innovatsiooni. „Teeme palju tootearendust, aga ka teadusarendust ja innovatsiooni. Paneme sinna miljoneid,“ ütleb Tamm. Oper lisab, et neil peab igal tootel võrreldes konkurentidega olema mingi unikaalne element ning seda siiani ka on. Viimastel suvepäevadelgi tehti ettevõttesisene häkaton, kus poole tunniga sündis ligi 50 ideed oma toodete veelgi nutikamaks tegemiseks.
Eesti ettevõttel patendid USA-s ja Euroopas
LDI Innovation loodi 2013. aastal, kui innovatsioonile pühendunud meeskond eraldus Laser Diagnostic Instrumentsist (LDI) pärast seal toimunud kursimuutust. Ettevõtte tegevjuht Ott Rebane selgitab, et LDI Innovation keskendub optika- ja fotoonikalahenduste arendamisele ning tootmisele erinevates sektorites, sealhulgas keskkonnahoiu, tööstuse ja bioohutuse valdkonnas. Lahendused aitavad ühiskonnas olulisi probleeme lahendada.
LDI Innovation panustab oluliselt füüsiliste seadmete väljatöötamisse ja tootmisküpseks arendamisse. Rebane selgitab, et nende innovatsioon põhineb klientide vajaduste ja tagasiside arvestamisel, lisaks kasutab ettevõte uusimaid tehnoloogiaid oma seadmete parandamiseks.
„Meie jaoks seisneb innovatsioon ikkagi uudse võimekusega füüsiliste seadmete välja töötamises ning tootmisküpseks arendamises,“ selgitab Rebane. Pakutava hulgas on uudne patogeenide tuvastamise platvorm, naftareostuse tuvastamise sensorid ning reovett monitooriv fluoromeeter. Nende tehnoloogiad oma maailmas ainsad, oma valdkonna tipus ja saanud tugeva toetuse Euroopa Innovatsiooninõukogult ning saavutanud patendikaitse nii USA-s kui ka Euroopas.
