KASULIK | Ekspert selgitab: kas veebis maksta krediit- või deebetkaardiga?

Kuigi tänapäeval on deebet- ja krediitkaardi funktsionaalsus küllaltki sarnane, on paljud inimesed krediitkaardi suhtes siiski ettevaatlikud ning eelistavad igapäevaste rahaasjade ajamiseks deebetkaarti. LHV jaepanganduse juht Annika Goroško selgitab, mida tasub pangakaardi valimisel ja veebis ostlemisel silmas pidada.

On teada, et deebet- ja krediitkaardi üks peamisi erinevusi seisneb krediidilimiidis: see on summa, mida saab krediitkaardiga kulutada ilma seda tegelikult omamata. Üldjuhul on pankade poolt väljastatud deebetkaardid krediitkaardi funktsionaalsusega, seega saab sellega maksta samades kohtades, kus krediitkaardigagi. Deebetkaardi puhul kasutad lihtsalt enda vabu vahendeid ja krediitkaardi puhul panga raha – seetõttu kasutatakse krediitkaarti enamasti suuremateks või ootamatuteks ostudeks, mille tagasimaksmisel on vaja paindlikkust. Mõned erinevused ostlemisel aga siiski on.

Jälgi, kas kaardil on ostukindlustus

Tänapäeval saab deebetkaardiga üldjuhul teha kõike, mida ka krediitkaardiga: kasutada seda näiteks internetis ostlemiseks või hotelli broneerimiseks, auto rentimiseks ning muudeks tegevusteks, mille jaoks oli kunagi kindlasti vaja eraldi krediitkaarti. Küll aga tuleb krediitkaardi erinevus välja reisides, sest välisriikides peavad mõned teenusepakkujad seda deebetkaardist usaldusväärsemaks. Näiteks Lõuna-Euroopas või Ameerikas võib juhtuda, et ilma krediitkaardita autot rentida või majutust broneerida ei õnnestu. Kuigi tänaseks on suuremal osal pankadest deebet- ja krediitkaartide maksefunktsioonid samad, on vanad arusaamad visad muutuma.

Veebis ostlemise puhul kohaldub nii krediit- kui ka deebetkaardile turvaliste internetiostude kaitse ning osade pangakaartidega kaasneb ka ostukindlustus, seega tasub suuremate ostude tasumisel jälgida, et kasutaksid kaarti, millega tehtavad ostud on kindlustatud.

Mõned erinevused esinevad aga näiteks juhul, kui veebipoe tellimusega tekib probleem. Oletame, et oled tellinud veebipoest toote ja tasunud selle eest krediitkaardiga. Kui kaup ei saabu või kaupmees ei lahenda probleemi, saad pöörduda oma panga poole ning alustada tagasinõude protsessi. See võib aga aega võtta kuni 90 päeva – kui oled maksnud krediitkaardiga, ei pea sa vaidlustuse ajaks oma isiklikku raha „kinni panema“, sest tegid ostu krediidi arvelt. Seevastu deebetkaardiga ostu puhul on vaidlustuse ajal kogu raha arvelduskontol kinni, mis võib mõjutada igapäevast eelarvet.

Erinevusi on ka pettusjuhtumite korral

Samuti on erinevusi pettusjuhtumite puhul: kui krediitkaardi andmed satuvad võõrastesse kätesse, saavad kurjategijad kasutada vaid krediitkaardi limiiti, sest see on arvelduskontost eraldiseisev. Deebetkaardi puhul on kurjategijatel ligipääs inimese arvelduskontole ja sellel olevale vabale rahale. Kuna arvelduskontol võib olla suurem jääk ning tihtipeale hoitakse kontol ka sääste, võib deebetkaardi pettuse korral kahju olla suurem ja emotsionaalselt raskemini talutav. Seega võib krediitkaart sellisel juhul pakkuda suuremat meelerahu ja kiiremat lahendust.

Krediitkaardi puhul tuleb arvestada, et krediidilimiidina kasutatakse panga raha, mis tuleb hiljem tagasi maksta. Kui inimene on krediitkaardi lepingu sõlminud ja kaardi ära tellinud, ei ole tal kohustust krediidilimiiti kasutada: enamasti saab krediitkaartidega kasutada kuni 40-päevast intressivaba perioodi. See tähendab, et kui tasud kogu kasutatud krediidisumma enne selle perioodi lõppu, ei kaasne lisakulusid. Krediitkaardi kontole saab üldiselt kanda ka oma raha, näiteks juhul kui lennupiletite ostmiseks on vaja korraga välja käia suurem summa kui krediidilimiit võimaldab.

Veebiostude tegemise kõrval oleneb juba kindlast kaardist, kas sellel on ka muud lisavõimalused – näiteks võib osade krediitkaartidega kaasa saada reisikindlustuse või rendiauto kaskokindlustuse. Seda arvesse võttes on inimesel, kes aktiivselt reisib ja ostleb, mõistlikum ja mõneti turvalisem kasutada krediitkaarti, aga muudel juhtudel piisab ka deebetkaardist.