Kolm aastat vabasid suvereedeid. Kuidas neljapäevane töönädal suurfirmas sisse juurutati?
Neljapäevane töönädal suveperioodil on Elisa tehnoloogiaüksuse jaoks juba traditsiooniks saanud ning iga aastaga on nii töötajate tulemused kui rahulolu paindliku töökorraldusega ainult paranenud.
Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli tõdeb arvamusloos viimastele suvedele tagasi vaadates, et töötajad suudavad iga aastaga uue töökorraldusega kiiremini kohaneda ning on näha, et iga korraga õpitakse aja paremaks juhtimiseks uusi nippe, mida ka järgmistel töökuudel rakendada.
Tänavune suvi märkis kolmandat aastat, mil Elisa tehnoloogiaüksus praktiseeris suvel neljapäevast töönädalat. Iga aastaga on uus töövorm aina tõhusamaks muutunud ning seekordsest tagasisidest selgus, et enam kui 90 protsenti töötajatest tundis, et kõik vajalikud tööd said ka lühema nädalaga tehtud. Eelnevast rekordtulemusest kaks protsenti kõrgem näitaja viitab selgelt, et rangelt 40-tunnises töönädalas kinni olemine ei ole ainus viis oma eesmärke saavutada.
Hirm selle ees, et töötajate produktiivsus vähema tööajaga langeb, on mõistetav ja see on selgelt midagi, mis hoiab tõenäoliselt tänaseni paljusid tööandjaid otsustava lükke tegemisest tagasi. Aga see on hirm, mis peaks hakkama vaikselt kustuma. Aastast-aastasse nähtavad head tulemused ja tänavune uus töötajate rahulolurekord võiks olla kõigile selgeks signaaliks, et neljapäevane töömudel – kui seda õigesti rakendada – on midagi, mis päriselt töötab.
Õppetunnid, mille abil nelja päevaga ikka viie päeva töö tehtud saab
Siiski ei saa öelda, et lühema töönädala praktikasse rakendamine oleks olnud midagi, mis poleks kaasa toonud oma õppetunde. Tänavu, sama süsteemi kolmandat aastat rakendades, on neid õppimismomente küll vähemaks jäänud, kuid esimestel aastatel kohtas neid hulgi. Iga ettevõte on küll unikaalne ja nõuab lühema tööaja edukaks rakendamiseks oma nõkse, kuid mõned põhimõtted on universaalsed.
See, et inimesed suudavad lühema töönädalaga ära teha sama palju tööd kui muidu, ei ole midagi iseenesestmõistetavat. See on midagi, mis nõuab teadlikku tegevust ning nii töötajatelt kui ettevõttelt oma töömeetodite ja -vahendite optimeerimist. Neljapäevase töönädala puhul on aja ja oma töö juhtimine iga inimese ja tiimi enda kätes, mis tähendab, et kui tänaseni ollakse harjunud sellega, et juht annab töö ette ja töötajad teevad selle ära, siis paindliku töökorralduse edukaks elluviimiseks peab see mudel muutuma.
Selle kõrval on ka oluline, et töötajad oskaks ja tahaks leida viise oma tööd efektiivsemalt teha. On ilmselge, et kui 40 tunni töö on vaja mahutada 32 tunni sisse, peab ka igapäevases töökorralduses midagi muutma. Kuskilt on vaja kärpida 8 tundi tegevust, mis võib muul ajal tunduda väga oluline, kuid millest saab tegelikult loobuda. Seejuures saavutatud tulemuses midagi kaotamata.
Kui üks osa selle eesmärgi täitmisest on lihtsalt nutikam töökorraldus – näiteks korduvate koosolekute harvemaks muutmine, koosolekute lühendamine ning fokusseeritum ja kontsentreeritum töö – siis teine osa valemist on kindlasti ka uudsete töövahendite kasutusele võtmine. Mida aasta edasi, seda olulisemaks muutub sel rindel tehisintellekt. AI-lahendused ei tee küll tööd kellegi eest ära, aga need saavad aidata kokku hoida rutiinsete ülesannete peale kuluvat aega.
Kolmandat aastat neljapäevase töönädala kontekstis töötades on selgelt näha, et kui vajadus seda tingib, siis inimesed ka oskavad ja soovivad uusi ja nutikaid viise töö ära tegemiseks leida. Mõni paremini ja mõni halvemini, kuid lõpuks leiavad enda jaoks päriselt töötava lähenemise kõik. Ja need on lähenemised ja töövõtted, mida kantakse endaga kaasas ka kogu ülejäänud aasta vältel. Seda kõige aga muidugi vaid juhul, kui ettevõte usaldab inimesi uudsete lähenemiste leidmisel.
Lõpmatu täistuuridel töötamine ei ole võimalik
Siiski ei tohi kunagi unustada, et olgu nutikad digilahendused nii efektiivsed kui nad on, siis nõuab lühema ajaga sama palju töö ära tegemine suurt pingutust. Kui viie päeva töö on vaja mahutada nelja päeva sisse, peab iga tööpäev olema intensiivsem ja inimesed töötama 110-protsendilise efektiivsusega. Kuigi tööandja jaoks võib tunduda, et miks ei võiks sellist efektiivsust rakendada aastaringselt, siin tuleb mõista, et kogu aeg täistuuridel töötamine ei ole lõpmatult jätkusuutlik. Ühel hetkel põlevad inimesed nii lihtsalt läbi.
See on ka põhjus, miks on lühemat tööaega mõistlik rakendada periooditi. Meie oleme seda kasutanud suvekuudel ja ühel talvekuul ning on näha, et see rütm, mis on jätkusuutlik. Siiski ei tähenda see aga seda, et ruumi millegi uue katsetamiseks enam poleks.
Kui varasemalt on Elisa enam kui 200-pealine tehnoloogiaüksus talvisele neljapäevasele töönädalale lähenenud sama loogika alusel, kui suvisele, siis tänavu otsustasime katsetada midagi uut. Ka sel aastal plaanime ühel talvekuul töötada vaid neli päeva nädalas, kuid vaba päeva asemel keskendume seekord reedeti hoopis täiendõppele, eesmärgiga aidata igal töötajal mõista, kuidas oma töös võimalikult nutikalt AI-lahendusi ära kasutada.
Need on oskused, mis on kriitilised igapäevatöös, aga veel eriti siis, kui suvisele neljapäevasele töönädalale soovitakse läheneda võimalikult efektiivselt.
On aga üheselt näha, et uudsete tööviiside katsetamine on midagi, mis toob tulemusi. Omal näitel näeme, et see aitab töötajatel suvel rohkem puhata ja talvisel ajal rohkem õppida. Mõnes teises ettevõttes võib kasufaktor olla aga midagi muud. On selge, et mingi kasu seal on – tasub katsetada ja see oma majas üles leida.
