ARVAMUS | Urmas Simson: kaks aastat majanduslangust – mis saab edasi?

Swedbanki ESG ja kaubandusseminaril tõdesime, et kaheksa kvartalit majanduslangust on jätnud jälje, millest taastumine hakkab olema küllaltki aeglane. Eesti majandusel on mitmeid tugevaid külgi, mis aitavad nende mõjudega hakkama saada, ent tulevik pole läbinisti roosiline.

Intressimäärad

Kui mingil hetkel oodati, et kuue kuu euribor langeb alla 3% järgmise aasta kevadel, siis praegu oodatakse seda veel enne tänavuse aasta lõppu. Ilmselt nii ka läheb, sest alates eelmise aasta lõpust on turu ootused intressimäärade osas üsna hästi paika pidanud. Arvestada tuleb aga sellega, et kaua oodatud tase alla 3% võib olla hoopis ohumärk, sest kui vaadata viimast 25 aastat, siis neljast korrast kolmel on intressimäärade langetused toonud suurriikides kaasa majanduslanguse.

Intressimäärade languse leevendavat mõju ei saa ka ülehinnata. Kui väljastatud eluasemelaenude jääk on 11,4 miljardit eurot, siis annab üheprotsendipunktiline intressimäärade langus kokkuhoidu 114 miljonit eurot aastas, ettevõtete laenude puhul on intressilangusest tulenev aastane kokkuhoid 100 miljoni euro ringis. Ees ootavate maksutõusude – automaksu, ettevõtete tulumaksu ja käibemaksu tõusu paketi hind on aga miljard eurot. Igal juhul on võimalikud majanduskasvust ja maksude muutustest tulenevad mõjud majandusele suuremad.

Tarbijahinnaindeksi tõusu raugemine on intressimäärade langetamise tuules vastanud ootustele. Küll aga ei ole inflatsioon jõudnud Euroopa keskpanga nõutud 2% tasemele – viimaste andmete järgi oli tarbijahindade aastane kasv eurotsoonis 2,2%. Kuid nagu Euroopa keskpanga president Christine Lagarde hiljuti toonitas, siis aasta lõpus ootab meid eurotsoonis taas ees inflatsiooni kiirenemine.

Rahapoliitika leevendamine intressimäärade alandamise kaudu on siiski kaasa toonud madala majanduskasvu. See omakorda tähendab, et inflatsioon on paisu taga, sest rahapoliitika leevendamine toob kaasa ohu taas uueks inflatsiooniks. Sellest tulenevalt peame äkki harjuma sellega, et inflatsiooni jõudmine 2% tasemele ongi üsna ebareaalne ning kuigi turg ootab ka kuue kuu euribori jõudmist 2% tasemele 2026. aasta alguseks, siis pigem on risk, et intressimäärad jäävadki kõrgemaks.

Tööhõive püsib tugev

Seekordne kaks aastat kestnud majanduslangus on ainulaadne, sest töötus on seni püsinud üsna madalal tasemel. Ettevõtjad on võtnud need tagasilöögid kuludesse ja töökohti, eriti tööstuses, aga ka kaubanduses, enda arvelt säilitanud. See tähendab, et tööhõive on püsinud tugev ja jätkunud on ka palkade kasv.

Tänavu teises kvartalis kasvas keskmine palk Eestis aasta varasemaga võrreldes 7,2%. Palgafond kasvas samas 4,5%. Kuna keskmise palga kasv ületab kogu majanduses väljamakstud palgafondi kasvu, siis see näitab, et tööhõive on veidi vähenenud. See võib olla seotud ka suurema osalise tööajaga, sest hõivatud inimeste arvus sellist vähenemist ei näe. Igal juhul ei ole tööpuuduse määr 7,6% ajaloolises võrdluses liiga kõrge.

Kuigi töötute arv on läbi viimaste aastate mõnevõrra kasvanud, tasub tähelepanu pöörata immigratsiooni mõjule tööjõu hulgas. Kui varasematel aastatel oli Eesti tööjõu suurus läbivalt 700 000 inimest ja tööhõive 660 000, siis tänavu juuni lõpuks oli tööjõud kasvanud 760 000-ni ja hõivatute arv 700 000-ni.

Palgakasv ja tugev tööhõive tähendavad omakorda, et senine majanduslanguse mõju võib olla paljude inimeste igapäevaelus märkamatu. Nii kuulemegi, kuidas paljudel on majanduslangust keeruline mõista, kui kaubanduskeskused on rahvast täis ning parklast ei leia ühtki parkimiskohta.

Raskel ajal päästavad reservid

Kuigi meediast võib tihti lugeda, kuidas ettevõtted uksi sulgevad, on maksejõuetuste arv püsinud siiski väike. Samas elavad paljud ettevõtjad praegu varasematest aegadest kogutud reservide peal. Aastatel 2021–2022 tehti näiteks tööstuses, transpordis ja põllumajanduses tugevaid tulemusi ja ettevõtjad suutsid sel ajal raha kõrvale panna. Ent küsimus on, kaua neid reserve jätkub. Kui tekib taas väike majanduskasv, siis paljudele ettevõtetele ei pruugi sellest piisata – nad vajavad positiivsete rahavoogude taastamiseks hoopis 10% kasvu. Kõrgem maksejõuetuste risk püsib tõenäoliselt veel mõnda aega.

Reserve on hoolega kogunud ka tarbijad. Sellele viitab fakt, et 2019.–2023. aastani kasvas hoiuste maht kiiremini kui väljastatud laenude hulk ning nüüdseks on hoiuste ja laenude maht jõudnud võrdsele tasemele. Võrdluseks, 2008. aastal oli laenude maht kogutud hoiustest ligi kaks korda suurem.

Swedbanki enda statistilised andmed näitavad, et tähtajaliste hoiuste osakaal on kõigi aegade suurim. Eraklientide hoiused on aasta algusest kasvanud 6,5%, jõudes 419,8 miljoni euroni, samas tähtajaliste hoiuste aastakasv oli 15,8% ning nende maht on nüüd 348,4 miljonit eurot.

Eelmise majanduskriisi läbi elanud inimesed on märksa ettevaatlikumad ja pannud raha kõrvale. See tähendab, et kui kohustuste teenindamisega tekib raskusi, saavad nad hoiuseid ära kasutada. See on eelmise kriisiga võrreldes vastupidine olukord. Ja need finantspuhvrid on tänases keskkonnas väga olulised. Tänu Eesti majanduses olevatele reservidele on olemas likviidsus, mis annab põhjuse arvata, et varade teatud hinnalanguse korral on olemas ka siseturult pärinev nõudlus. Peamised suured riskid Eesti majandusele tulevad potentsiaalselt ikkagi välisturgudelt.

Nominaalse SKP kasv versus langus püsivhindades

Nominaalne sisemajanduse koguprodukt on meil olnud jätkuvas kasvus. Esimeses kvartalis oli kasv 0,9%, teises 2,8%. See tähendab, et rahas on SKP tegelikult kasvanud ja negatiivseks muudab selle inflatsiooni mahaarvamine.

Siin paljastubki viimaste aastate raha devalveerumine – viimase nelja aastaga on SKP kasvanud nominaalhindades 34%, püsivhindades ehk keskmiste mahtude mõttes ületame napi 1%-ga 2019. aasta taset.

Praegu majanduses toimuv on klassikaline majandusjahtumine. Sisemajanduse koguprodukti langus oli kaheksa kvartaliga 6%. Kuigi on märke, et inflatsiooni ülehindamise tõttu võis tegelik langus olla väiksem, siis see ei ole väga suur lohutus, sest kiiret majanduskasvu taastumist ei ole ette näha.