Edukas ettevõtja Indrek Kasela käib Grossi poes allahindlusi jahtimas. „Ostan seda, mis on kollase sildiga“

Kui rahandusminister Jürgen Ligi rääkis mõnda aega tagasi „Laseris“ sellest, et hoiab kokku konserve süües, siis ettevõtja Indrek Kasela läheb sammukese kaugemale ja tunnistab, et käib poes allahinnatud kaupa jahtimas.

„Laser“ läheb Indrek Kaselaga koos Grossi poodi, et rääkida sellest, mis saab Eesti majandusest olukorras, kus maksud aina tõusevad.

Ma ei saa aru, mis toimub?! Rahandusminister Jürgen Ligi räägib, et ta sööb konserve. Kasela käib Grossi poes allahindlusi jahtimas!

3-eurostest kohvidest oleme jõudnud nüüd siis konservideni! See siin kirjeldab Eesti arengut. Täitsa ausalt ütlen, et ma täna ostan valdavalt seda, mis on kollase sildiga.

Alles meil tõusis käibemaks ja nüüd meil poole aasta pärast, esimesest juulist, tõusub see jälle. Mis see tähendab?

Hinnad tõusevad, mis muud! Me oleme väga kalli energiaga riik. Me oleme riigina teinud väga valesid strateegilisi otsuseid ja nüüd me peame asju kinni maksma. Mida Jürgen Ligi ära unustas, on see, et tal oli toona see raha, et konserve omale kokku osta ja nüüd neid ära süüa. Aga kui me võrdleme Eesti riigiga, siis ühel hetkel saavad konservid otsa. Siis peab Jürgen Ligi poodi minema ja ostma sama kallist toitu nagu kõik teisedki. Oleks olnud vaja langetada käibemaksu toiduainetelt. See oleks kõige vähem mõjutanud ebavõrdsetes tingimustes inimesi.

Kas igal pool mujal Euroopa Liidus on toiduainete käibemaks madalam?

On. Ja meil on üks väheseid riike, kus see nii kõrge on. Soomes ja Rootsis on toidu käibemaks 14%, Prantsusmaal 10%, Saksamaal 7%, Poolas 5%. Kui on kolmeliikmeline pere, siis igapäev on sul laua taga üks Jürgen Ligi, kellele tuleb neljandik anda. Neljandik läheb riigile. Paned kotleti lauale, lõikad selle neljaks ja Jürgen Ligi võtab sellest veerandi iseenesest mõistetavalt endale.

Kui palju peaks siis toiduainete käibemaks Eestis olema?

Ma ei tahaks ole samasugune poliitik, kes ütleb mingi numbri välja teadmata, mis see on. Kui me võrdleme teiste riikidega, siis kuidas käib maksuanalüüsi tegemine? See hetk kui poliitik oma suu lahti teeb ja midagi ütlema hakkab, siis sellele on eelnenud väga pikk eeltöö. Meil on see asi vastupidi. Kuskil ruumis tullakse kokku, vaadatakse, kui palju miinus on ja siis tehakse sõna otseses mõttes paberi peal mingi arvutus ja sõidetakse maksuga peale. Prognoosimata, kuidas see maks mõjuma hakkab.

Kui tavaline ettevõte käituks nii nagu siin tehaks meil Eesti riiki, siis üle aasta ta vastu ei peaks. Kui sul ikkagi püsivalt kulud ületavalt tulusid, siis me kõik teame, et kui palk on 1000, aga kulud on 1200, siis algul võtad natukene laenu, siis võtad kiirlaenu, siis laenu selleks, et maksta kiirlaenu intressi ja lõpuks on sul kohtutäitur ukse taha.

Riikidel on natuke lihtsam. Nemad saavad minna inimeste rahakoti kallale. Ja seda on tegelikult praegu tehtud.

Nagu öeldud, 2025. aasta suvel tõuseb käibemaks 2% punkti. Kuid see pole veel kõik. 2026. aastast tuleb igaühel meist oma palgast anda veel 2% julgeolekumaksuks. Ja kui muidu oleme harjunud tulumaksuvaba miinimumiga, siis julgeolekumaksul mingit miinimumi ei ole. Igalt eurolt, mis teenid, kaks senti riigile ka läheb. Samapalju hakkavad maksma julgeolekumaksu ka ettevõtted oma kasumilt. Õnneks on riigil ka abiplaan. Kui kasum puudub, pole ka maksukohustust.

Hinnad on juba väga käest ära läinud. Võtame tualetipaberi. See on nagu kujund kogu maailma majandusele - võib tunduda väga suur, aga vaata, kui palju seal õhku sees on! Sa saad lihtsalt petta. Ma pean tunnistama, et elades päris pikalt väljaspool Eestit, siis on see pilt hetkel Eestis ikka päris kurb. Isegi kollase sildiga toode on kaks korda kallim kui mujal!

Me oleme ikkagi koos pensionäridega Sinuga siin poes. Miks Sa tegelikult käid poodides allahindlusi vahtimas, Sul pole ju rahapuudus?!

Eks ma käin ka sotsiaalse eksperimendi mõttes. Tavalise inimesega on ettevõttetel kindlasti palju parem side, kui valitsusel, sest need samad inimesed, kes siin poes on, nendele maksab ettevõtja palka. Tööandja puutub nendega iga päev kokku ja me teame palju paremini, mis see tegelik olukord on. Ja need lood on kurvad.

Miks Sulle Ligi konservi jutt nii närvidele käib?

Iga riik on lugu. Eesti riigi lugu ei saa olla see, et rahandusminister soovitab konservide söömist. Ma saan aru Jürgeni soovist ehitada endale maja ja seetõttu peab ta enda vanu konserve sööma, aga kui tavalisele Eesti inimesele tuleb 7500 eurose palgaga minister rääkima sellest, et tuleb konserve süüa, siis see on … Kuidas ma nüüd ütlen seda nii, et Jürgen ei tule mulle kohe Facebooki kaigast panema… See on tegelikult alandav.

Miks sa ennast alandatuna tunned?

Ma arvan, et see võrdlus on natuke nagu Marie Antoinette’lik: Aga miks nad siis kooki ei söö?! Kõik räägivad sellest 2000 eurosest keskmisest palgast, mis on tegelikult vale ja mida tegelikult ei ole. Sa võid statistiliselt palku näidata, kuidas tahad, aga fakt on see, et see ei jaotu Eesti peal ühtlaselt laiali.

Me oleme Sinuga nüüd konservi riiulini jõudnud. Mis konserv siis täna läheb? Tuunikala õlis äkki?

Ei-ei, see läheb juba liiale! Aga ma arvan, et kuna Lätil läheb täna paremini kui Eestil, siis saame osa Läti edust ja võtame ühed sprotid. Vii need Jürgen Ligile minu poolt, kui järgmine kord näed.

Rahandusminister Jürgen Ligil oli vähemalt soovitus: sööge konserve. Mis sinu soovitus on? Kuidas me järgmisel aastal ja ülejärgmisel aastal elame?

Ega siin soovitus on, et tuleb rohkem tööd teha. Kui tahad rohkem raha teenida, siis tuleb rohkem tööd teha.

Nähke rohkem vaeva?!

Nähke rohkem. Ega Tammsaare seda ilmaasjata ei nämmutanud. Ma arvan, et tuleb nutikamalt elada. Eks eestane on olnud ikka selline, kes tahab näidata, et elab paremini, kui ta võib-olla elab. Sõidame suuremate autodega ja muud asjad on ka suuremad. See on loomulik ja see on minu meelest midagi sellist, mida peakski toetama. Mitte hakata rääkima seda, kuidas me 90-ndatel kõik kannatasime.