Mainori juht Kadi Pärnits kritiseerib: majanduses ja hariduses toimuvat dikteerib siseministeerium

15. oktoobril toimunud Eesti rakenduskõrgkoolide visioonipäeval „Tarkusele avatud Eesti“ võeti luubi alla välistudengite arvu püsiv langus ning Eesti talendipoliitika. AS Mainori juhatuse esimees Kadi Pärnits sõnas, et riskiriikide nimekirja asemel vajaksime positiivsete riikide nimekirja ning pole õige, et siseministeerium dikteerib seda, mis Eesti majanduses ja hariduses toimub.

„Majandus ja haridus peaksid liikuma käsikäes, aga täna dikteerib siseministeerium, mis meil majanduses ja hariduses peaks toimuma. Riskiriikide nimekirjas on juba üle 30 riigi ning tänavu oli 440 viisakeeldumist, mille peale välisministeerium ütles vaid, et oli kahtlus, et võib-olla kõik ei soovinud Eestisse õppima tulla. Euroopa komisjon on Eesti viisareeglite pärast kohtusse kaevanud, sest meil puudub seadus viisast keeldumise vaidlustamiseks. Kui ainult ei-mehed laua taga, siis ei saagi midagi arendada, palun, et KAPO ja siseministeerium läheksid ära tahatuppa ja vajalikke otsuseid teeksid majandus- ja haridusinimesed,“ rääkis Mainor AS-i juhatuse liige Kadi Pärnits.

„Varasemalt on Mainori ettevõtluskõrgkoolis olnud 30 protsenti välisüliõpilasi, tänavu on neid 14 protsenti ja see paneb küsima, kas kahju on juba tekitatud ja kas oleme jätnud endast mulje, et talendid pole siia oodatud. Eesti kuvand muutub kiiresti ja see laieneb kõrgharidusest ka tööjõu värbamisele. Vajame hädasti ka suure lisandväärtusega rahvusvahelisi ettevõtteid, kuhu andekad inimesed tööle minna saaksid, aga selleks on vaja majanduskindlust. Eesti talendipoliitika peab olema selline, mis majandust tugevdab, peaksime sihiks võtma, et pooled Eesti ettevõtted oleks rahvusvahelise meeskonnaga ning kõrgkoolides oleks 30 protsenti välisüliõpilasi,“ lisas Kadi Pärnits.

Tööandjate Keskliidu värske tegevjuht Hando Sutter rõhutas, et kohe kui majandus taastuma hakkab, saab tööjõupuudusest Eesti probleem number üks.

„Tööandjate Keskliitu kuuluvad ettevõtted maksavad 55% Eesti riigi tulupoolest. Kui neil läheb hästi, läheb ka Eestil hästi. Aga neil ei lähe hästi, ettevõtjate seas on palju frustratsiooni ja usaldamatust. Meil on igal aastal vaja umbes 5000 inimest ja neid pole kusagilt võtta. Kui näiteks Soome teeb värbamistööd India suunal, siis Eesti käitub vastupidi ja me lükkame need inimesed tagasi. Kõik teavad, mida on vaja teha, aga julgust, et teha, seda ei ole,“ rääkis Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav lisas, et madal sündimus ja vananev rahvastik on probleemiks kogu Euroopas ning toob kaasa madala tootluse ja halveneva majanduskeskkonna.

„Eestil läheb hästi ainult siis, kui meie majandusel läheb hästi. Konkureerime üle maailma kõigi majandustega, konkureerime ka nende talentide peale. Kui küsida ettevõtetelt, mis on kolm asja, mida neil täna vaja on, siis kõik räägivad regulatsioonidest ja bürokraatiast ning sellest, et Euroopa tahab oma ettevõtted surnuks reguleerida. Teine suur mure on kapitali kättesaadavus, seda on Euroopas vähem ja kapitali riskijulgus on madal. Kolmas, mis puudu, on tööjõud, näiteks töötlevas tööstuses jääb lähiaastatel puudu kaks kolmandikku inseneridest,“ rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav.

„Eesti riik on toimetanud silotornides, kus igal ministeeriumil on oma ülesanne ja eesmärk ning igaüks istub oma toas ja ajab oma poliitikat. Püüame seda muuta, kutsusime inimesed ministeeriumite üleselt kokku, sest me kõik peame kompromisse tegema. Mõistlik poliitika ei saa kujuneda üksteiselt tekki sikutades,“ rõhutas Sandra Särav.

Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul on puuduv tööjõud põletavaks probleemiks ka tervishoius ning Regionaalhaigla oleks valmis kohe tööle võtma 200 õde.

„Peame vaatama vähemalt kümme aastat ettepoole, demograafiline olukord tähendab tervishoiu jaoks väga suurt probleemi ja täna sellega ei tegeleta. Tervishoiukõrgkoolid, haiglad ja kliinikud tahaksid rohkem õpetada ja koolitada, aga tervishoius ei saa üle ega ümber eesti keele oskusest, mistõttu rahvusvahelisi talente on täna vähe. Tööandjad on seda meelt, et võiksime kaasata välistalente ning neid Eesti rakenduskõrgkoolides koolitada ja meditsiiniasutustes neile praktikat pakkuda, aga praegu oleme välistalentide teemaga lapsekingades,“ rääkis Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.

15. oktoobril Ülemiste linnakus Öpiku konverentsikeskuses toimunud visioonipäeval „Tarkusele avatud Eesti“ otsisid rakenduskõrgkoolid koos tööandjate, ettevõtjate ning haridus- ja julgeolekuekspertidega vastust küsimusele – millist talendipoliitikat Eesti vajab?

Rakenduskõrgkoolide visioonipäeval „Tarkusele avatud Eesti“ jagasid oma mõtteid president Kersti Kaljulaid, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, poliitik Andrus Ansip, Euroopa rakenduskõrgkoolide võrgustiku EURASHE president Hannes Raffaseder, Politsei-ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu, Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits, julgeolekuekspert Erkki Koort, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal, Haridus- ja Noorteameti Study in Estonia juht Eero Loonurm, Ericsson Eesti personalijuht ja juhatuse liige Marge Rehepapp, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, rakenduskõrgkoolide rektorid ja mitmed teised oma valdkonna tipud.