Kuigi Nordica edasine tegevusplaan koosneb kolmest perioodist, on 2025. aasta aprillist kaugemale ulatuvad ideed olulised vaid perspektiivi loomiseks. Esmatähtis on eesootava talve üleelamine.

Nordica suurim mure seisneb hetkel selles, et SASiga ootamatult lõppenud lepingu tõttu jäävad novembri alguses hetkeseisuga tööta üheksa lennukit. Nordica tegevjuht Remco Althuis selgitas septembri lõpus Ärilehele, et iga jõude seisev lennuk tekitab ettevõttele kuus umbes pool miljonit eurot kulu. Isegi kui lennuk kliente ei teeninda ja seisab maa peal, peab ettevõte siiski selle eest kasutusrenti maksma ja personalikulud katma.

Seetõttu on Nordica juhtkonnal vaja ettevõtte elus hoidmiseks leida lennukitele kiiresti uued kliendid. See on ka üks eile tutvustatud päästeplaani osa. „Esimese etapi keskmes on Nordica tegevuse ümberkorraldamine ja kliendiportfelli mitmekesistamine. Nordic Aviation Group jätkab kavakohaselt olemasoleva lennukipargiga (8 CRJ ja 4 ATR lennukit ning 1 A320 lennuk), lennumeeskondade, -süsteemide ja -litsentsidega. Xfly kavatseb säilitada olemasolevad kolm meeskondade baaslennujaama Tallinnas, Arlandas ja Kopenhaagenis, sh Tallinn jätkab nö koduse hooldusbaasina,“ kirjeldas talihooaja plaani Nordica kommunikatsiooni ja välissuhete juht Anne-Marie Leilaan.

Tänaseks on Nordica leidnud rakenduse vähem kui kolmandikule oma lennukipargist. „Nordical on sõlmitud leping nelja lennuki rentimiseks ning läbirääkimised käivad ülejäänud lennukite välja rentimiseks ehk olukord on pidevas muutumises,“ kommenteeris taristuminister Vladimir Svet (SDE).

Ehkki pealtnäha tundub Nordica olukord sünge, peitub lootuskiir airBalticu väikeaktsionäris Lars Thuesenis. Taani investor on huvitatud Nordica ostmisest, eeldusel, et ettevõte suudab järgida nõukogule esitletud tegevusplaani ja leida oma lennukitele uued kliendid. „Investor on äriplaaniga tutvunud ning on selle pinnalt kinnitanud valmisolekut jätkata läbirääkimisi,“ kinnitas Svet.

Samas on selge, et seni kuni uusi lepingupartnereid alles otsitakse ning läbirääkimised erastamise osas käivad, peab Nordica järgmistel kuudel ka elus püsima. „Ettevõtte nõukogu analüüsib juhatuse plaani ning töötab koos erastamise läbiviimist konsulteeriva ettevõtte ja investoriga, et jõuda võimaliku pakkumiseni. Pakkumine esitatakse omanikule ehk riigile otsustamiseks. Sellele lähimatel nädalatel ka keskendutakse,“ sõnas Svet.

Küsimusele, kas riigile tehtav pakkumine tähendab, et Nordica võib enne erastamise kõlblikuks muutumist vajada riigilt rahalist tuge ja üleminekuaega, vastas Svet järgmiselt: „Hetkel on kõik variandid laual ja valitsus peab lähiajal otsuseid langetama. Positiivne on, et ettevõttel on juba nii uusi sõlmitud lepinguid kui ka potentsiaalselt sõlmitavaid lepinguid. Teisalt on tõsi ka see, et väga palju tööd on veel ees, et koos erastamisest huvitatud investoriga jõuda võimaliku pakkumiseni, mida valitsusele otsustamiseks esitada.“