Viis nominenti. Noor ettevõtja teeb kogenematuse julgusega kuhjaga tasa
Konkursi „Aasta noor ettevõtja“ nominendid tulevad Eesti eri paigust, kuid neil kõigil on üks ühine joon – nad on varakult teadnud, kus on nende koht elus. Mis jääb neil vanuse tõttu puudu kogemusest, selle teeb tasa julgus, mis ka kogenumad konkurendid liigutama paneb.
Esimene nominent on Saaremaalt pärit Juhan Kanemägi, joogitootja Õun Drinks juht. „Ettevõtjat on minus kasvatatud juba väikesest peale, sest minu vanemad on samuti ettevõtjad. Kui tahad noore inimesena tulla tagasi Saaremaale või üldse maale elama, siis enda ambitsioonide täitmiseks ongi ilmselt üks hea viis hakata ettevõtjaks,“ leiab Kanemägi.
Noor ettevõtja on olnud firmas loomisest peale partner ja juhatuse liige ning tootmis- ja tegevjuht. „Tootmisettevõtte juhi ja omanikuna pean oluliseks, et tean põhimõtteliselt kõike, mis puudutab meie toodete tootmist – alates retseptidest kuni tootmistehniliste küsimusteni välja.“
Raskuste kiuste edasi
Juhan Kanemägi suuremad väljakutsed on müügiambitsiooni täitmine, ettevõtte kasumisse viimine, rahavoogude juhtimine ja inimressursi kasutamine. „Ei saa salata, et väikese ettevõttena on praegune majanduslik olukord keeruline – tarbijad on väga ebakindlad, hinnad tõusevad, pidevalt on teemaks uued maksud ja nii edasi,“ toob ta välja ja lisab, et kõikide raskuste kiuste nad ikka kasvavad ning püüdlevad oma ambitsioonide poole.
Öun Drinks on viimastel aastatel palju investeerinud eksporti, kuigi praegune majanduslik olukord ei ole neid protsesse ja plaane toetanud, pigem visanud teele järjest uusi takistusi. „Kõigest hoolimata oleme kasvanud viimase kolme aasta jooksul keskmiselt 20% aastas. Eelmisel aastal täitus meil käibenumbrites esimene miljon, mis on meile oluline verstapost. Saame jätkuvalt pakkuda tööd kohalikele inimestele ja hoida nii noori maapiirkonnas.“
Rakvere poiss lõi oma firma
Aasta noore ettevõtja teine nominent sündis Rakveres – tootmise automatiseerimise lahendusi pakkuva Smitechi asutaja ja tegevjuht Sander Mitendorf. „Juba kuuendas klassis tekkis teadmine, et inseneeriavaldkond kõnetab mind, ning valisin vene keele asemel saksa keele, kuna mõtlesin, et inseneridel on ju saksa keelega rohkem peale hakata.“ Ta usub, et tehnikahuvi tekkis sellest, et lapsena sai koos isaga varakult mootorratast putitatud. Sealt alates oli peamine fookus tehnilistel ainetel.
Mitendorf oli veendumusel, et juhtimist saab õppida jooksvalt, õpitav eriala seevastu peab olema tehnilist laadi. Pärast bakalaureusekraadi omandamist läks ta tööle tööstusesse Norma ning tegeles seal tehnoloogia arendamisega. „Olin seal esimene n-ö innovatsiooniinsener,“ ütleb ta.
Endine tööandja andis ettevõtjale kogemuse
Peagi juhtis noormees Normas sealset tehnoloogiaarenduse gruppi, sisimas oli aga kogu aeg tahe saada ettevõtjaks. Ta arvab, et ju oli eeskujuks isa, kes on ettevõtja keskkonnatehnika valdkonnas.
Normas töötades lõi Mitendorf palju kontakte ja sai kogemuse, mille pealt kogu praegune ettevõte on üles ehitatud. Oma panuse andsid ettevõtlusõppe raames rajatud limonaadifirma ja Southwesterni raamatumüügi kogemus, millest viimasest saadud põhimõtteid kasutab siiani.
Juhti kutsuvad välja finantsid
Mitendorfi suurimad väljakutsed ettevõtte juhi ja omanikuna on olnud kogu finantsjuhtimisega seonduv – kuidas omakapitali kasvatada ja hakkama saada. Tootmise automatiseerimise lahenduste pakkumine on kapitalimahukas äri ja üldjuhul on klientide maksetingimused karmid ehk projekti vältel on suur osa kapitalist materjalide all kinni. Samal ajal on vaja aga maksta palka, investeerida ja püsikulusid katta.
„Pidevalt tuleb leida lahendusi, et vältida likviidsusprobleeme – suhteliselt värske ettevõttena ei ole seda nn rasvakihti veel tekkinud. Kuna kohe alguses oleme tahtnud püüda suuri kliente, kellel on veel eriti karmid maksepoliitikad, siis see pidev rahavoogude juhtimine on olnud väljakutsuv. Samas olen hakkama saanud – ettevõttel puuduvad võlad ja oleme kogu kasvu teinud omakapitalil,“ saab Mitendorf öelda.
Kriisi asemel keskendub oma asjale
Omaette väljakutse on hoida end välisest infomürast eemal ja mitte keskenduda majanduskriisile. „Lihtne oleks hakata süüdistama keskkonda, valitsust ja teisi, muutuda negatiivseks ning fokuseerida mõtted sinna, kuhu ei ole vaja. Ega see kuhugi vii. Seetõttu üritan hetkel mitte keskenduda eriti sellele välisele, vaid ajada oma asja,“ sõnab noor ettevõtja.
Mitendorf toob välja, et 2,5 tegutsemisaja jooksul on suudetud luua kasumlik ettevõte, mille käibest umbes poole moodustab eksport. Ettevõttes töötab seitse täiskohaga inimest, kuus neist insenerid. Käesoleva aasta käive saab olema umbes 800 000 eurot, mis tähendab aastaga 40-protsendilist kasvu.
Kerit Potteri võlumaailm
Liigume nüüd Valgamaale, kust on pärit e-poe Võluhaldjas loomise ja vedamise eest nominatsiooni pälvinud Kerit Potter. „Kõik tähtsad otsused on minu teha. Ma ei karda käsi n-ö mustaks teha. Õige juht peab oskama kõike teha ega tohi iial öelda, et mina seda küll ei tee,“ selgitab noor ettevõtja enda rolli firmas.
Potteri teekond Võluhaldja ja ettevõtluseni erineb ilmselt teistest. Ta on olnud koolikiusu ohver, mis viis enesehinnangu nulli – kogu gümnaasiumi perioodi saatis teda nii õpetajate kui ka kaasõpilaste alandus. „Ma nii mäletan mõne õpetaja sõnu, et ma ei kõlba kuhugi ja minust ei saa iial keegi. See oli jube aeg ja kindlasti on mu minevik väga palju mind ning mu otsuseid mõjutanud ka pärast gümnaasiumi. Õnneks on see minevik ja ees ootab ainult hea tulevik,“ on Potter positiivne.
Töötajad on pere
Ta isegi kartis ettevõtet luua, sest äkki tema teadmised pole piisavad. Kui aga tulid esimesed tellimused, esimesed toodete edulood, kasvas ka julgus edasi katsetada. Õnneks on tal nii hea tugivõrgustik perekonna ja kasvõi raamatupidaja näol, kes alati julgustavad edasi pürgima. „Isegi kui põrun, siis nende abil ma tõusen jälle nagu fööniks tuhast,“ on Potteri mõtteviis.
Ettevõte sai alguse naistepunaõlist ja nüüd on firmal üle 20 enda välja töötatud retsepti alusel tehtud toote ja neid tuleb järjest juurde. Teel on olnud toodetega ka põrumisi ja jälle uuesti katsetamisi, aga Potter usub, et see ongi osa ettevõtluse valust ja ilust. „Iial ei tea, mis klientidele meeldib ja mis mitte. Õpin koos klientidega ja nad on parimad õpetajad. Muidugi on mul ka väga head töölised, keda ma kutsun hellitavalt Võluhaldja pereks – ilma nendeta ei oleks seda kõike.“
Kuusalu noormees arendab Läänemere tipptegijat
Neljas nominent, sadamarajatiste tegemisega tegeleva Top Marine’i projektijuht Silver Pütsep on pärit Kuusalust. Ta vastutab brändi ujuvkaide rajamise eest Eestis, Soomes ja Rootsis. „2019. aastal jagunes Top Marine OÜ ja tekkis ettevõte Top Marine Infra OÜ, mida hakkasin juhtima ning laiendama,“ meenutab Pütsep nüüd, viis aastat hiljem.
Tema suurimate väljakutsete hulgas on firma kasvu tagamine jätkusuutlikult ja kasumlikult. Samamoodi on tähelepanu all suuremate projektide elluviimine väljaspool Eestit.
„Ettevõtlus on kui Ameerika mäed – pidevalt kiirelt üles ja alla, kuid tegelikult on meil läinud hästi. Oleme kasvanud grupiks ja üheks hinnatumaks ujuvkaide tarnijaks Läänemere ümbruses,“ saab Pütsep öelda.
Saatus juhatas Telliskivi linnakusse
Viies nominent, toidustuudio FoodStudio Telliskivi tegevjuht Jaan Liiv on samuti Valgamaa poiss ja tema üks esimesi töökohti oli suvekuudel pealinna tänavatel ajalehtede müümine.
„Maakohast pärit noorele poisile tundus esialgu hirmutav astuda võõrasse linna ja hakata inimestele midagi pakkuma. Siiski õpetas see kogemus mulle varakult töökust, sihikindlust ja seda, et kui midagi ette võtta, tuleb seda teha südame ning pühendumusega. Tänu sellele hoiakule tõusin ka üsna kiiresti parimate lehemüüjate hulka ning sealt edasi viis elu mind juba teist laadi valdkonnani,“ jutustab Liiv.
Ta sattus toitlustussektorisse, kus töötas erinevates kohtades, kuni jõudis Radisson Lounge24 restorani, kus sai hea õnnega mentoriks Tiina Oja, kes aitas tal lihvida oma tahumatuid külgi ja suunas Liivi professionaalses arengus. Sisemine rahutus viis edasi – FoodStudiosse.
Kriis keeras plaanid pea peale
Seal tööl olles oli Jaan Liivil alati soov teha midagi enamat, kui temalt nõuti, ta tahtis kaasa rääkida ja ettevõtte edusse panustada. Nii sai temast juht, FoodStudio Telliskivi tegevjuht.
Siis saabus aga pandeemia, mis keeras tema plaanid pea peale. Finantsplaanid tuli üle vaadata ja kõigele vaatamata ellu jääda. Järgmine mats tuli energiakriisist ja kõige krooniks oli vaja uued ruumid otsida, sest senine hoone lammutati.
„See oli pikk ja keeruline teekond, kuid saatus juhatas meid lõpuks Telliskivi Loomelinnakusse, kus tundsime äripartneriga kohe, et oleme leidnud oma uue kodu. Vahepeal oli ka mõtteis, et lõpetame üldse oma tegevuse ja tõmbame selleks korraks oma kontseptsioonile joone alla. Energiakriisile ja Venemaa-Ukraina sõjale vaatamata tegime raske südamega vajalikud investeeringud ning praeguseks võime öelda, et see on ennast kuhjaga ära tasunud.“
Noor juht peab ka tervisele mõtlema
Tänaseks on nad Telliskivi Loomelinnakus tegutsenud juba peaaegu kaks aastat. Uus algus oli keeruline, alustades lammutustööst ja lõpetades intensiivse ehitusega. Eesmärk oli avada uksed 2022. aasta detsembris. Kuna novembriks oli jõuluhooaeg juba välja müüdud, polnudki muud varianti, kui kõigega valmis jõuda.
„Praegu võõrustame aastas umbes 5500 külalist. Nagu minu äripartner Helgor Markov on öelnud – meil on vedanud, et meie hobi on meie töö, ja seda entusiasmi jagame me iga päev oma külaliste ja meeskonnaga.“
