Ekspert mõtiskleb: milles peitub Eesti ettevõtlusressurss?
Kus on peidus meie järgmine majanduse edulugu? Mida saaksime teha, et sünniksid innovaatilised ja lisandväärtust loovad lahendused? Milline potentsiaal on peidus ja vajab veidi tuge, et päevavalgele tulla? Arvan, et vastus peitub naistes – ressurss, kui nii tahame öelda, mille kasutamises on Eesti väga tagasihoidlik olnud.
Kuigi uuringutest selgub, et naised on võimas jõud, kes panustab märkimisväärselt majanduse arengusse ning nii endale kui ka teistele töökohtade loomisse, on Eesti selle kasutamises üsna tagasihoidlik. 2020. aastast on Eesti tempo võrdõiguslikkuse arendamisel võrreldes Euroopa Liidu keskmisega aeglustunud, ning kolme aasta jooksul oleme liikunud viis kohta liidu üldarvestuses tahapoole, näitavad Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) raporti „Gender in entrepreneurship“ andmed.
Milleks naised ettevõtluses?
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2023. aasta raporti andmetel moodustavad kolm neljandikku nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikide rakendamata ettevõtluspotentsiaalist naised. Naistele suunatud fookuse eesmärk ei ole mitte see, et kõik ettevõtjad oleksid naised, vaid et ettevõtjate hulgas oleks naised ja mehed enam-vähem võrdselt esindatud.
Raporti põhjal võib väita, et kui naised tegutseksid ettevõtluses samas ulatuses nagu 30–49-aastased mehed, oleks Euroopa Liidus 5,5 ja OECD-s 24,8 miljonit ettevõtjat rohkem kui praegu. Kuid asi ei ole ju ainult arvudes. Naiste ettevõtlus toetab äri mitmekesisust, kasvatab kaasamist ja stimuleerib innovatsiooni, seda nii juhtimise, tootmise, turunduse kui ka erinevate väljakutsete lahendamisel.
Seega saame öelda, et naiste väike esindatus ettevõtluses on kasutamata ressurss, mistõttu liiguvad nii majandus kui ka ühiskond aeglasemalt edasi ja osa majanduse edenemise potentsiaalist on peidus, mistõttu on ka ärimaastik vähem mitmekesine.
Eesti ettevõtluskeskkond ja naised
Kuigi Eesti üldine ettevõtluskeskkond on ettevõtlusega alustamist soosiv, oli 2022. aastal keskmine iseenda tööandjate määr 10%, mis on väiksem Euroopa Liidu keskmisest (13%). Eesti rakendamata ettevõtluspotentsiaalist moodustavad enam kui 85% naised, kellest ligi 75% on vanemaealised ja ligi 20% neist immigrandid.
Eesti Statistikaameti 2019. aasta andmetel on vaid 30,6% Eesti ettevõtjatest naised. Eesti majanduslikku heaolu kujundavad tulevikus tõenäoliselt tänased noored ettevõtjad, kellest Statistikaameti analüüsi kohaselt on vaid üks kolmandik naised.
Uuringute tulemused viitavad ka sellele, et naised asutavad ettevõtteid pigem endale töökoha loomiseks, kui teistele töökohtade tekitamiseks ja äri kasvatamiseks. Riigi majanduspotentsiaal peitub aga selles, et naised julgeksid ja sooviksid oma äri kasvatada ning riiki töökohti luua.
Miks teha naistele suunatud ettevõtlusprogramme?
Aga ikkagi, miks korraldada ettevõtlust edendavaid programme, sündmusi ja võib-olla pakkuda vahel ka temaatilisi soodustusi ja erisusi just naistele? Jah, see on tee sillutamiseks neile, aga mitte selleks, et naised saaksid maailma üle võtta, nagu teemat käsitlevate uudistükkide kommentaaridest võib tihtilugu lugeda, vaid et meie majandus kasutaks maksimaalselt potentsiaali, mis on kinni nähtamatu barjääri taga.
Ukraina sõja alguspäevist on paljud riigid pakkunud sõjapõgenikele ettevõtlusega alustamise juures tuge. Eestis on Garage48, Eesti Pagulasabi ja Swedbank seljad kokku pannud ning korraldavad juba mitu aastat Ukraina naistele ettevõtlusprogrammi „Empowering Women“. Kuna programmi vastu tundsid huvi ka Eesti naised, siis sel sügisel on kakskeelne programm, kuhu saab kandideerida 21. oktoobrini, esimest korda avatud ka neile. Programmis saavad osalejad praktilisi teadmisi ettevõtlusega alustamisest, toetava võrgustiku keerulistes olukordades toime tulekuks ja julgustava keskkonna oma unistuste ellu viimiseks.
