Iisraeli ja Iraani vahel kestvad pinged on hoidnud nafta hinna maailmaturul volatiilsena ning USA presidendi Joe Bideni lause, et ühe võimalusena arutatakse Iraani naftaväljade ründamise lubamist Iisraelile, tõstis nafta hinna oktoobri kõrgeimale tasemele. Sel nädalal on toornafta hind maailmaturul võrreldes eelmise nädalaga 5-6% võrra langenud.

„USA meedia raporteeris, et Iisraeli peaminister on Valge Majaga kokku leppinud, et Iisrael ei ründa Iraani nafta- ega tuumarajatisi. Selle peale korrigeerus nafta hind kiiresti 74-75 USA dollari peale ning käesoleva nädala algus on toonud keskeltläbi 5-6% hinnalanguse,“ kommenteeris Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi.

Sassi sõnul on oktoobris kujundanud nafta hinda pigem pakkumisega seotud riskid ning tagasihoidlikuks on jäänud hinda alandavate tegurite mõju, näiteks Liibüa naftaväljade ja eksporditerminalide taasavamine. Samas ennustavad lähituleviku perspektiivid nafta hinna alanemist.

„OPEC vähendas sel nädalal avaldatud raportis 2024. aasta kasvuprognoosi peamiselt Hiina kasvuootuste vähenemise tõttu. Hiina majandusnäitajad viitavad deflatsioonile, mis omakorda ei mõju hästi naftatoodete nõudlusele,“ selgitas Sassi.Nafta hinna odavnemist võivad mõjutada ka pingeid OPEC+ kartellis ja OPEC+ turuosa langus. Kartelliväliste riikide tootmismahu kasv on vähendanud OPEC+ kärbete mõju, mistõttu ei ole mõned OPEC+ liikmesriigid, nagu Kasahstan, Iraak ja Venemaa pidanud kinni kokku lepitud tootmismahtudest.

„Kuigi reaalne nõudlus nafta järele on prognoositust madalam, on meedias liikunud jutte selle kohta, et Saudi Araabia kaalub OPEC+ turuosa hoidmiseks ühe võimalusena alates detsembri algusest tuua turule lisakogusena 180 000 barrelit päevas. Kui see osutub tõeks, siis sel oleks kindlasti maailmaturu hinda alandav mõju,“ rääkis Sassi.