Tõnu Mertsina: intressimäärade languse positiivset mõju on majanduses juba näha
Euribor on nüüdseks langenud juba piisavalt, et selle mõju võib tunnetada majanduses, kirjutab Swedbanki peaökonomist majanduskommentaaris. Oodata on ka edasist langust.
Euroopa Keskpank on sel aastal intressimäärasid langetanud juba kahel korral – juunis ja septembris. Kui veel kuu aega tagasi oodati keskpangalt järgmist kärbet alles detsembris, siis nüüdseks on üldine konsensus, et seda tehakse ka tänasel istungil. Mitu keskpanga nõukogu liiget on selleks nii otseselt kui kaudselt märku andnud. Eelmisel kuul prognoosis keskpank, et euroala inflatsioon peaks selle sihtmärgi poole alanema järgmise aasta teisel poolel, kuid nüüd nähakse hinnakasvu kiiremat taandumist.
Ka Swedbanki hinnangul aeglustub inflatsioon euroalal kiiremini ja intressimäärasid langetatakse veel detsembris kuni 3 protsendini. Kuigi põhiinflatsioon on kiiresti aeglustunud, siis alusinflatsioon (millest on energia- ja toiduhinnad välja jäetud) ja teenuste hinnakasv on jätkuvalt liiga kiire. Järgmisel aastal peaks keskpank intressimäärade kärpimisega siiski jätkama, kuni jõutakse sügiseks 2 protsendini, mida võib pidada euroala hinnanguliseks neutraalseks intressimääraks (intressimääraks, mis ei erguta ega pidurda majanduskasvu).
Deflatsioon oleks raskem
Euroopa Keskpangale on euroala ajaloo jooksul olnud probleemiks mitte liiga kiire, vaid liiga aeglane hinnakasv. Enne 2021. aasta keskpaika, kui inflatsioon hoo üles võttis, kasvasid 10 aasta jooksul hinnad üle kolmveerandi ajast keskpanga 2% eesmärgist aeglasemalt, sealhulgas kokku 12 kuul olid need isegi languses.
Liiga aeglane hinnakasv koos liiga kõrgete intressimääradega võib tuua kaasa deflatsiooni, mis omakorda pärsib tarbimist ja majanduskasvu. Deflatsiooniga on keskpankadel aga raskem toime tulla kui inflatsiooni kontrollimisega.
Kokkuhoid sadades miljonites
Kuue kuu euribori tipp (4,1%) jäi möödunud aasta oktoobrisse ja see on nüüdseks langenud juba üle protsendipunkti. Võrreldes möödunud aasta oktoobriga olid selle aasta augustiks 80 protsendil Swedbanki eluasemelaenu klientidest kuised laenukohustused vähenenud kuni 50 eurot, lisaks veel 12 protsendil 51–100 eurot.
Vaadates kommertspankade eluasemelaenude koguseisu, siis tähendab euribori ühe-protsendipunktine langus aastas laenukohustuste vähenemist ligi 115 miljonit eurot, mis on pool protsenti selleks aastaks prognoositud eratarbimisest. Samas tuleks arvestada, et eluasemelaenud on ligi veerandil majapidamisest, mistõttu neile on see mõju oluliselt suurem.
Ettevõtete laenudest tuleb intressimäärade langusest kokkuhoidu täiendavalt ligi 100 miljonit eurot. Kuna laenulepingud on sõlmitud eri aegadel, mõjub ka euribori muutus viitega. Turud ootavad kolme kuu euribori langemist selle aasta lõpuks 2,9 protsendini ja järgmise aasta lõpuks 2 protsendini, kusjuures kuue kuu euribor on praegu kolme kuu omast 16 baaspunkti (0,16%) madalam. Intressimäärade languse jätkumine toob majandusse järk-järgult suurema positiivse efekti.
Eesti majapidamised on oma hoiustest ligi 37% kandnud intresse teenivatele tähtajalistele hoiustele, mis on viimase 10 aasta kõrgeim näitaja. Kommertspankade poolt hoiustele makstavad intressid on küll alanemas, kuid Eestis on need jätkuvalt euroala kõrgeimad. Ka hoiustele makstavatest intressidest on majapidamised täiendavat tulu saanud.
Euroala majanduskasv peaks järgmisel aastal veidi kosuma
Euroala majandus on küll veel nõrk, kuid kuu aja taguse keskpanga nõukogu istungiga võrreldes see halvenenud ei ole. Saksamaa on oma majanduse prognoosi pessimistlikumaks muutnud, kuid ootab järgmisel aastal ikkagi kasvu. Viimase kuu jooksul avaldatud euroala majandusnäitajad on pigem paranenud.
Nii Euroopa Keskpanga kui ka meie prognoosi järgi peaks euroala majandus järgmisel aastal veidi kiirenema. Muuhulgas on intressimäärade langus majanduskasvule toeks. Samas on euroala konkurentsivõime maailmas halvenenud ja vajab seetõttu rohkem investeeringuid. Laenunõudlus on euroalal, sealhulgas ka Eestis juba paranemas. Eestis on sel aastal suurenenud nii eluaseme- kui ka ettevõtetele antud laenude käive.
