Venemaa elektrisüsteemist lahkumise järel tuleb Eestil hakata ise elektrivõrgus sagedust hoidma. See ei ole odav lõbu: Eleringi esimesed arvutused näitasid, et eelduslikult võiks see kulu olla esimesel aastal ca 60 miljonit eurot aastas.

Mõistagi ei taha säärast summat vabatahtlikult enda kanda võtta mitte keegi. Süsteemihaldur Eleringi seisukoht oli (ja on jätkuvalt), et reservide hoidmise kulu peaks jääma tarbijate ja tootjate kanda, kuna vajadus reservide järele tekib nende ebabilansi tõttu. Nii käiski süsteemihaldur konkurentsiametile välja metoodika, mis lükkaks 60 miljoni katmise just tarbijate ja tootjate õlule.