Euroopa Keskpank otsustas taas langetada intresse

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna teist korda järjest kärpida intressimäärasid.

Kui keskpank alustas intressilangetuste tsüklit tänavu juunis, langetades baasintressimäärasid 25 baaspunkti ehk 0,25% võrra, siis juulis jäeti intressid paigale. Septembris langetati hoiustamise püsivõimaluse määra taas 0,25%, kahte teist intressimäära erandkorras 0,6% võrra. Nüüdsel oktoobri kohtumisel otsustati jätkata samas tempos ehk langetada taas kolme baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

Selleks andis julgustust tänane Eurostati teade, mille kohaselt oli septembris euroala aastane hinnatõus vaid 1,7%, alusinflatsioon 2,7%, kuid teisalt võib näha ka, et otsust mõjutab oodatust nõrgem majanduse seis. Veel septembris oodati üldjoontes, et järgmine intressilangetus võiks tulla detsembris.

Täna otsustas nõukogu täpsemalt kehtestada alates 23. oktoobrist hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,25%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,40% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,65%.

Keskpanga nõukogu tõi otsuses välja, et eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi. Laekunud inflatsiooniandmed näitavad, et inflatsioonitempo aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Inflatsiooniväljavaadet mõjutavad ka hiljutised oodatust madalamad majandusaktiivsuse näitajad. Samal ajal on rahastamistingimused jätkuvalt piiravad.

Keskpanga nõukogu hinnangul peaks lähikuudel inflatsioon hoogustuma, enne kui naaseb järgmise aasta jooksul sihttasemele. Euroala inflatsioon püsib kiire, kuna palgakasvu tempo on endiselt hoogne. Tööjõukulude surve peaks samal ajal aegamisi veelgi taanduma ning kasumid peaksid osaliselt leevendama selle mõju inflatsioonile.

Nõukogu hoiab baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on nende eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Veel tõi nõukogu välja, et varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Eurosüsteem ei reinvesteeri enam ka erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid kõiki põhiosa tagasimakseid ning seega väheneb pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPPi) portfelli maht keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas lõpetada 2024. aasta lõpus.

Kell 15.45 tutvustab EKP otsust keskpanga president Christine Lagarde: