Eurostati uute andmete kohaselt on kohvitootmine ELis viimase kümne aasta jooksul kasvanud koguni 15%.

Iga ELi kodanik tarbis 2023. aastal umbes 5 kg kohvi. Kogutoodang, sealhulgas röstitud, kofeiinivaba ja asenduskohvi tooted, ulatus eelmisel aastal üle 2 miljoni tonni. Ühtlasi tähendab see 13 miljardi euro väärtuses toodangut.

Itaalias toodeti veerand (25%) ELi kohvist, järgnesid Saksamaa (22%), Prantsusmaa (6%) ja Holland (6%).

EL impordib igal aastal umbes 2,7 miljonit tonni kohvi, mille väärtus on 10,6 miljardit eurot. Saksamaa ostab sellest kolmandiku (33%), järgnevad Itaalia (23%), Belgia (10%), Hispaania (9%) ja Prantsusmaa (7%).

Enamik ELi kohviimpordist tuli eelmisel aastal Brasiiliast – 921 900 tonni ehk 34% kogu ELi-välisest impordist. Vietnami osakaal oli 24% ja Uganda 8%. Kuid uus ELi seadus, mis peaks jõustuma 2025. aastal, võib seda pilti drastiliselt muuta. Uue seaduse kohaselt peavad kohvitootjaid tõendama, et nende tarneahelas ei toimu metsade hävitamist.

Prantsusmaa valitsuse avaldatud andmete kohaselt on kohv suure raadamise (metsa maharaiumine) protsendiga põllukultuur. „Maailma suurima kohviimportijana on EL vastutav 44% kohviga seotud metsade hävitamise eest,“ hoiatatakse aruandes.