Tööstuse ja energeetika suurnimed naudivad megatrendide edulainet
(1)
Kolm aasta konkurentsivõimelisima tööstus- ja energeetikaettevõtte nominenti tegutsevad suurte muutustega sektorites ning on selle keskel eduks väga hästi varustatud.
Maailma suurima kaablitootja Eesti haru Prysmian Group Baltics ekspordib 90 protsenti oma toodangust, peamiselt Põhja-Euroopasse. Nende kliendid on elektri jaotus- ja põhivõrgud, telekommunikatsiooni ettevõtted ning ehitusturul osalejad. Tootmine asub Keilas, müügikontorid on lisaks Eestile veel Lätis ja Leedus. „Meil on ajaloos olnud vaid üks kahjumlik aasta, see oli 2008. aastal, kriisi haripunktis,“ ütleb tegevjuht Tarvo Leppik.
Prysmiani peakontor asub Milanos ja sealsel börsil on ettevõte ka noteeritud. Kokku on grupis 50 riigis 108 tehast ja ligi 30 000 töötajat. „Meie Brayton Pointi tehast Massachusettsis käis üle-eelmise aasta lõpus külastamas ka USA president. Meie roll elektrivõrkude ümberkujundamisel on väga suur,“ ütleb ettevõtte Baltimaade turundusjuht Kadri Armas.
Suurte projektide keskmes
Seega on nad hetkel kuumas sektoris, sest taastuvenergiale üleminek üle maailma tähendab elektrivõrkude uuendamist ja nende lisandumist.
Keilas toodetakse jaotusvõrgu kaableid ja seal asub grupi kõige suurem madalpinge jaotusvõrgu kaablite tehas Euroopas. „Efektiivseim ka,“ torkab Leppik vahele. Keila tehas on ruutmeetri ja inimeste arvu arvestades siinse regiooni tootlikuim.
Eestis kasutusel olevatest kaablitest on suur osa Prysmiani toodetud – nad on Elektrilevi suurpartnerid. Siin toodetakse kaableid ka Läti ja Leedu jaotusvõrkudele.
Eestlased võimaldavad ööpäevaringset tööd
Keila tehases käib töö 24/7, kollektiivselt puhatakse kaks nädalat suvel ja 2–3 nädalat talvel. Sel ajal saab tehases teha vajalikku hooldust ja investeeringuid. Ülejäänud ajal töötab tehas pidevalt. „See aitab kulusid madalal hoida. Sa pead oskama masinaparki kasutada ja seda hooldada,“ toob Leppik välja.
Kadri Armas lisab, et eestlaste osas tuleb välja ka kultuurilisi eripärasid, mis meile trumbid kätte mängib – me oleme konkreetsed ja töökad. Pidevat tootmist on mujal keeruline teha. „Meie töötajad on hinnatud ja palga pärast ei pea nad kindlasti piinlikkust tundma.“
Ettevõttes on kasutusel töötaja aktsiaprogrammid, mis puudutavad kõiki töötajaid. Kontsern pingutab, et kõik sellest ka osa võtaks ja inimesed oma panuse tähtsust tunnetaks.
Ilu pärast tegevust ei laiendata
Nii Leppik kui ka Armas tunnistavad, et praegu maailmas toimuv soodustab nende edu. Samas toob turundusjuht välja, et nende ettevõte on „Lõuna-Euroopa ettevõtte nägu“, mis tähendab, et nad ei ole olnud suured laenajad. See omakorda tähendab, et euribori kõikumine neid suurel määral ei mõjuta.
„Nõudlus on praegu väga suur. Enamik tehaseid toodavad meil täisvõimsusega ja siin-seal tehaste võimekust investeeringute kaudu ka suurendatakse. Nõudlusele vastamine on meie jaoks üks suuremaid väljakutseid lähiaastatel,“ räägib Armas.
Kas Eestis võiks ka tehas laieneda? Leppik arvab, et ilu pärast ei ole vaja midagi teha ning kohaliku meeskonna kätes on anda endast parim, et kogu praegune võimekus ära kasutada. „Oleme aja jooksul juba laienenud ka. Natuke on ikka veel ruumi, aga kui seinad tulevad ette, siis investeerime olemasolevasse. Me ei taha ehitada üles ebaefektiivsust,“ ütleb ettevõtte tegevjuht.
Kolmas nominatsioon sel aastal
Kaitsetööstusettevõte Defsecintel Solutions, mis on nomineeritud ettevõtluskonkursil „Ettevõtluse auhind“ ka aasta innovaatori ja eksportööri kategoorias, sai alguse, kui selle tegevjuht Jaanus Tamm lahkus ettevõttest, mis kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asemel soovis valida teise suuna. Kaitsetööstus polnud veel nii kuum. Euroopas ei olnud sõda. Küll oli arenenud tehnoloogia ja tehisaruga andis juba palju ära teha.
„Tundsin mitmeid piirivalvejuhte ja eksperte. Käisin nendega rääkimas, et mida nad vajavad. Nad ütlesid, et soovivad kaugele vaatavat autonoomset seiresüsteemi,“ meenutab Tamm. Sellist, mis ei vaja ei kaableid ega sea ohtu inimesi. Süsteem võiks olla integreeritud droonidega. Nii istuski Tamm inseneridega maha ja nad joonistasid esimese prototüübi.
Kui nende esimene toode valmis sai, mõistsid nad veelgi enam, kui vajalik nende tehtu on – sellist lahendust mujal toona ei olnud ning veel praegugi on neil otseseid konkurente erinevate toodete kategoorias väga vähe.
„Automatiseerime seiret headele jõududele, kes seisavad demokraatia ja julgeoleku eest, ning pakume neile nutikaid innovaatilisi lahendusi,“ ütleb Tamm. Pärast seda on nad viimastel aastatel turule toonud veel kaks toodet, mis veelgi piirivalvureid ja sõdureid nutikusega aitavad. Lisaks on neil ka tehisintellektiga rikastatud juhtimistarkvara, mis on Defsecinteli kõikide (riistvaraliste) süsteemide kese. Ettevõttesse investeeritakse miljoneid eurosid, sest lahinguväljal loeb innovatsioon ning kaitsetööstuses konkurentsis püsimiseks on vaja teha teadus- ja tootearendust.
Euroopa suurprojektides sees
Ettevõtte strateegia- ja kommunikatsioonijuht Getter Oper toob välja, et tihti käivad Tallinna arendustiimi liikmed ka Ukrainas abiks. Tootearendus toimub Eestis, kuid võimekus neid paremaks teha on olemas ka sõjas olevas riigis. Jaanus Tammele meeldib öelda, et nad panevad kokku Euroopa ja Eesti piirivalvuritelt kogutud info ning Ukraina sõjakogemused. Nad osalevad ka erinevates Euroopa kaitsetööstuse teadus- ja võimearendusprogrammides.
„Loome koos uusi võimekusi Euroopa jaoks. Need on pikad, aastaid kestvad projektid, kus on oluline arendustegevuse maht. Meil on kümme inimest, kes ainult selliste pikaajaliste teemadega tegelevad,“ toob Tamm välja. Ettevõtte töötajatest vähemalt pooled on erinevad insenerid.
Defsecintel Solutions saab nende koostööde kaudu olla pidevalt suurte tegijatega samal lainel, leida uusi tarneahelaid ja luua suhteid. Seni on ettevõtte ekspordikäive tulnud suuresti Ukrainast.
„Huvi on meie vastu üle Euroopa Liidu, kuid ka väljastpoolt. Meie seadmeid soovivad nii piirivalvurid kui ka kaitsevaldkond, kuid näiteks meie droonivastaseid tõrjesüsteeme tahetakse ka rahvarohkete ürituste või lennujaamade turvamiseks. Võimalik huvi on Euroopa suurriikidest, näiteks Saksamaalt, aga ka Ida-Euroopa piiririikidest,“ nendib Tamm. Defsecintel Solutionsi eesmärk on jõuda saja miljoni eurose ekspordikäibeni, leida uusi sihtturge ning saada oma valdkonnas juhtivaks partneriks Euroopas.
Eesti ettevõte aitas soomlasi raskel ajal
Kolmas nominent on Baltimaade suurim erakapitalil tegutsev energiaettevõte Eesti Gaas. 2022. aastal pidi ettevõte loetud kuudega ümber korraldama kogu oma tarneahelad, sest lõpetasid gaasi impordi Venemaalt ja hakkasid gaasi LNG kujul tooma laevadel. Torud asendusid laevadega.
Eesti Gaasi juht Margus Kaasik ütleb, et 2023. aasta ei olnud aasta varasemaga võrreldes vähem tihedam ega töökam. Nad jätkasid positsioonide kindlustamist ja laienemist Soomes ning Baltimaade turul. „Müüsime üle 16 TWh energiat ja meie piirkondlik gaasimüügi turuosa kasvas 25 protsendini,“ saab Kaasik öelda.
Kolmandik Soome ja Balti riikide gaasist tuleb siia regiooni just Eesti Gaasi kaudu ning peamiselt Norrast ja Ameerika Ühendriikidest. 2022. aastal viie gaasilaevaga, aasta hiljem juba 18-ga.
Suurtehing Lätis ja kriisi seljatamine
2023. aasta alguses toimetasid nad esimesed gaasikogused ka Poola klientidele ja kevadel siseneti edukalt Läti kodugaasiturule. „Suvel ostsime aasta tähttehinguna Läti maagaasi jaotusvõrgu ettevõtte Gaso. Tegemist oli mõlemast riigist vaadates ühe suurema välisinvesteeringuga. Novembris alustasime Lätis esimese päikeseelektrijaama ehitust,“ kirjeldab Kaasik kiireid aegu.
Möödunud aasta oktoobris ei löönud neid rivist välja ka Balticconnectori lõhkumise tõttu Eesti ja Soome vahel katkenud gaasivedu. Nad kohanesid kiiresti, tegid varasemad plaanid ümber, suurendasid tarneid ja tellisid kõrgeima jääklassiga gaasilaevad Soome talvise gaasivarustuse kindlustamiseks.
„Suutsime olla ülesannete kõrgusel ja tagada Soome tarbijatele ning tööstusettevõtetele täppisgaasitarned jooksva tarbimise režiimis, tõrgeteta ja plaanipäraselt,“ räägib Eesti Gaasi juht.
Täitsid ka Saksamaa mahuteid
Eesti Gaasist on Infortari grupis saanud kõigest seitsme aastaga rahvusvaheline kontsern ja miljardiettevõte, mille müügimahust 80 protsenti tuleb välisturgudelt.
„Tõestasime ühe vähese energiaettevõttena, et ka kahanevate energiahindade tingimustes on võimalik kasvada ja tulu teenida.“
Käesolev aasta on Eesti Gaasile möödunud tavapärases rütmis ning Balticconnectori parandamise järel taastus ka Eesti ja Soome vaheline gaasivoog.
„Oleme täitnud eelolevaks talveks gaasimahuteid Läti Incukalnsi kõrval ka Poolas ja esmakordselt Saksamaal. Juulis avasime Lätis oma esimese päikesepargi.“
