Mis saab meretuuleparkidest? Kaalul on miljardid eurod maksumaksja raha

Ehkki meretuuleparkide arendajad soovivad riigilt toetusskeemi, mis põlistaks Eesti vetesse tuulikute rajamise plaani, mõtles ministeerium ümber ja seadis prioriteediks elektri hinna, mitte pargi enda.

Meediapilti jälgides võib Eestist jääda mulje kui suurest meretuuleparkide arendajast. Toimuvad merealade oksjonid, räägitakse hiiglaslikust arenduspotentsiaalist, projektidega nokitseb korraga mitu ettevõtet. Ent see ei tähenda sugugi, et järgmise kümne aasta jooksul ehitataks Eesti merepiir tuulikuid täis. Tegelikult on Eestis kümne aasta perspektiivis kohta vaid ühele avamerepargile, mis tähendab, et vette on oodata heal juhul umbes 60–70 hiiglaslikku tuulikut.

Seda möönavad ka arendajad. „Aasta pärast on meist ainult üks siin ja räägib, miks ülejäänud kaks ära läksid,“ viskas Enefit Greeni meretuuleenergia valdkonnajuht Johann-Gustav Lend eelmisel nädalal tuulenergia seminaril nalja. Lendi kõrval istusid Saare Wind Energy ja Utilitas Windi esindajad, kes pürivad koos Enefitiga Eesti esimeseks meretuulepargi rajajaks.