Teatrite finantsseisu süvenedes selgub, et isegi riigi tuge kasutades on suur osa meie armastatud etendusasutusi kahjumis või napilt kasumis. Liiga palju lisaraha teenimise võimalusi teatrijuhid enam ei näe.
Riigiteatrites töötavatele näitlejatele on pikalt muret valmistanud kehv tasustatus. Paljud Eesti tippnäitlejad on avaldanud, et saavad peale riikliku kõrgharitud kultuuritöötaja miinimumpalga (1600 eurot) vaid mõnikümmend kuni sada eurot teatrilt põhipalgale juurde. Lisaks etendustasud, mis aga etenduskorra eest on näiteks Draamateatris kümme eurot. Samal ajal on etendusi, millele joostakse tormi ja mille nägemiseks ollakse valmis maksma suuri summasid. Võtame või Draamateatri „Lehman Brothersi“ või sama teatri suvelavastuse „Rahamaa“. Mis seisus Eesti suuremate teatrite rahaasjad tegelikult on? Kas vastab tõele, et suurtel tegijatel seisavad miljonid eurod niisama pangaarvel, ja kui see tõsi on, siis miks?
