Järgmisest aastast kehtima hakkav automaks on hüppeliselt suurendanud sõiduautode müüki ning ka huvi auto liisimise vastu. Palju segadust tekitanud automaks on saanud selgemaks ja seda ka liisinguvõtja jaoks kaasnevate kulude suhtes.

Registreerimistasu maksab üldjuhul liisinguvõtja

Aastamaksu määr hakkab sõiduauto ja kaubiku puhul koosnema baas-, CO2 eriheite ja täismassi osast ning sõltub ka sõiduki vanusest. Registreerimistasu tuleb tasuda enne auto registreerimist liiklusregistris ning seal mängib suuremat rolli CO2 eriheite osa, aga ka sõiduki vanus.

Registreerimistasu maksmine jääb edaspidi liisinguvõtja ehk sõiduki kasutaja kanda. Samas võivad müüja ja ostja kokku leppida ka teisiti ning jätta tasumise müüja kanda.

Transpordiameti hinnangul jääb keskmine registreerimistasu alla 10% auto hinnast. Registreerimistasu määr tõuseb seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal veelgi.

Autot müües aastamaksu tagasi ei saa

Sõltumata sellest, kas auto soetada tänavu või mõnel järgneval aastal, tuleb ikka tasuda iga-aastast mootorsõidukimaksu. Seda peab tasuma isik, kes on 1. jaanuari seisuga sõiduki vastutav kasutaja ehk liisinguauto puhul liisinguvõtja.

Kui liikluskindlustuse puhul saab sõidukit müües ja kindlustuslepingut lõpetades ettemakstud raha tagasi, siis auto aastamaksu puhul mitte. Auto omanik või vastutav kasutaja, kelle puhul fikseeriti maksukohustus 1. jaanuari seisuga, peab maksma kogu summa ning mingit tagastust oodata pole.

Liisingut lõpetades ei pea registreerimistasu maksma

Kui liising hakkab lõppema ja uue auto asemel on plaan senine sõiduk välja osta, siis ei pea uuest aastast registreerimismaksu pärast muretsema. Nimelt ei pea liisinguvõtja autot välja ostes registreerimistasu maksma. Küll aga rakendub registreerimistasu järgmise omanikuvahetuse korral, kui varem pole selle sõiduki eest seda tasu makstud.

Kui plaan on müüa oma senine auto edasi liisingufirmale, et seda edasi kasutada liisinguvõtjana, siis peab samuti maksma registreerimistasu, sest liiklusregistris muutub omanikukanne.

Registreerimistasu ei pea kohe tasuma siis, kui sõiduk on saadud päranduseks ja registreeritakse uue omaniku nimele. Registreerimistasu ei kohaldu ka liisingu pärimisel (s.t liisinguvõtja surma korral), sest omanikukannet ei muudeta.

Aastamaksu tasumise osas erisusi ei teki ehk kui auto ostetakse liisingust välja, hakkab aastamaksu tasuma sõiduki omanik ning liisingusse võtmisel vastutav kasutaja.

Registreerimistasu summat saab liisingusse võttes ajatada

Registreerimistasu tuleb küll riigile tasuda kohe, kuna muidu ei ole võimalik sõidukit uue omaniku või kasutaja nimele vormistada, kuid see summa on võimalik lisada auto ostuhinnale. See suurendab küll mõnevõrra igakuist liisingumakset, kuid vabastab omaniku sadadesse või isegi tuhandetesse eurodesse küündiva summa maksmisest korraga.

Samuti saab registreerimistasu koguda mõne teise finantseerimistootega, mis võimaldavad suurema summa tasumise jaotada mitme kuu peale.

Automaks ei pruugi reaalseid kulusid suurendada

Kuigi autoomanikele ja -kasutajatele tekib järgmisest aastast uus maks, ei tähenda see kohest kulude kasvu. Langusse pööranud euribori tõttu on kodulaenu- ja liisingumaksed taas kahanenud ning seetõttu automaksu lisandumine pere eelarvet väga ei mõjuta.

Näiteks kodulaenu 100 000-eurose ja liisingu 20 000-eurose jäägiga võib euribori 0,5% suuruse langusega säästa kuus ligi 50 ehk aastas 600 eurot. Sellega katab nii auto aastamaksu kui pikema aja peale ka registreerimistasu. Suuremate laenujääkide puhul tuleb sääst veelgi suurem.

Targalt ja läbimõeldult tegutsedes ning laenuraha odavnemist arvestades ei pea kartma, et autoostu jätmine uude aastasse annab rahakotile valusa hoobi. Tõenäoliselt uuest aastat pere igakuised kulud ei suurene. Lisaks leidub ka võimalusi, kuidas mootorsõidukimaksu mõju rahakotile pehmendada.