KASULIK | Alustavale ettevõtjale: viis esimest maksuküsimust

Alustava ettevõtja põnevas maailmas on hulk teemasid, mille osas peab end kiirkorras peaaegu eksperdiks koolitama. Üks suuremaid murekohti on maksuküsimused. Kui need aga endale selgeks teha, ei tundugi ettevõtjaks hakkamine enam nii hirmutav, kirjutab Swedbanki alustavate ettevõtete valdkonnajuht Astrid Maldre.

Eestis on küll ettevõtlust soosiv maksusüsteem, aga maksuküsimused võivad siiski alguses tunduda keerulised. Kui veebilehte või turundusstrateegiat luues saab katsetada, kogemustest õppida ja uued sihid seada, siis maksuküsimustes suurt eksimisruumi ei ole.

1. Mis makse peab ettevõtja üldse tasuma?

Alustava ettevõtja esimene samm on registreerida äriühing äriregistris. Kui see on tehtud, tekib ettevõtjal õigustatud küsimus: kas pean hakkama kohe makse maksma? Vastus on lihtne: ei, veel mitte, kuid kohe pärast tegutsema hakkamist tuleb pidada tähelepanelikku arvestust kõikide ettevõtlusega seotud kulude kohta. Hoolikas raamatupidamine ning enda ja ettevõtte rahakoti eraldi hoidmine on maksude tasumisel äärmiselt oluline.

Maksukohustus tekib alles siis, kui töö läheb reaalselt käima. Näiteks kui graafilise disainiga tegelev ettevõtja on leidnud esimese kliendi ja klient on tellinud töö, on selge, et töö edukas lõpuleviimine tähendab ka omavahelist arveldamist. Seega kui töö on tehtud, saab ettevõtja esitada kliendile arve, mille klient tasub. See tähendab, et ettevõtja on teinud tööd, talle tuleb maksta palka ja tasuda sellelt ka maksud. Kui ettevõtte maksustatav käive aasta algusest ületab 40 000 eurot, lisandub ka käibemaksu tasumise kohustus.

2. Kuidas maksustatakse töötasu?

Alustavale ettevõtjale maksab palka tema ise. Selleks tuleb tal end esmalt töötamise registris ettevõtte töötajaks registreerida.

Maksustamise mõttes võib segadusse ajada olukord, kus ettevõtja on korraga nii tööandja kui ka töötaja rollis. Nimelt peavad mõlemad töötasult makse maksma.

• Töötaja maksab brutopalgast vastavalt 2%, 4% või 6% kogumispensioni ehk II samba makseteks, 1,6% töötuskindlustusmaksu ning lisaks tulumaksu, mille suurus sõltub töötasust ehk maksuvaba tulu ulatusest.

• Tööandja maksab 0,8% töötuskindlustusmaksu ja 33% sotsiaalmaksu, mida kasutatakse töötaja pensioniks ja riiklikuks arstiabiks.

Toome lihtsa näite. Oletame, et eespool mainitud graafiline disainer hindab oma õiglaseks brutotasuks 2000 eurot kuus. Kui ta on ühtaegu nii tööandja (ettevõtte käekäigu eest vastutav isik) kui ka töötaja (iseendale tööandja, graafilise disaini teenuse osutaja), tuleb tal makse tasuda nii tööandjana kui ka töötajana. Kuna tööandja ehk ettevõte peab tasuma töötaja pealt 33% sotsiaalmaksu ja 0,8% tööandja töötuskindlustusmakset, peab ettevõtte sissetulek olema vähemalt 2676 eurot kuus, et oleks võimalik maksta töötajale 2000 eurot brutopalka kuus.

Peale töötasu saab ettevõte maksta vastava lepingu olemasolul juhatuse liikme tasu, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ega arvestata tööandja töötuskindlustusmakset.

Palga maksmiseks tuleb maksu- ja tolliametile esitada tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon. Pika ja lohiseva nimetuse asemel kasutatakse enamasti lühendit TSD. Meeles tuleb aga pidada, et deklaratsiooni esitamise tähtaeg on iga kuu 10. päev. Seega kui ettevõtjal läheb näiteks jaanuaris nii kiireks, et ta esitab deklaratsiooni 12. kuupäeval, läheb see veebruarikuu arvestusse. Selliste eksimuste korral tuleks pöörduda kiiresti maksu- ja tolliameti poole, kes aitab meeleldi alustavaid ettevõtjaid hädast välja.

Lisaks on tööandjal võimalus panustada ka töötaja III pensionisambasse. Kui tavapäraselt teeb III sambasse makseid inimene ise, siis tööandjapensioni kaudu saab III sambasse panuse anda ka tööandja.

3. Kas või millal tuleb tasuda käibemaks?

Käibemaks on tarbimismaks, mida tasutakse kaupu ja teenuseid ostes. Käibemaksukohuslasest ettevõtja lisab oma müüdava toote või teenuse hinnale juurde käibemaksu, mis on alates 2024. aastast 22%, ent kindlate valdkondade, näiteks raamatumüügi ja majutuse korral 9%. Järgmise aasta 1. jaanuarist tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär 9%-lt 13%-le ning juulist tõuseb kõigi ülejäänud toodete ja teenuste käibemaksumäär 22%-lt, 24%-le. Hea on teada, et käibemaksukohuslaseks tuleb ettevõte registreerida siis, kui maksustatav käive ületab aasta algusest arvestades 40 000 eurot.

Käibemaksudeklaratsiooni (KMD) täitmine on täpselt nii keeruline, kui aktiivne on ettevõtte äritegevus. Toome käibemaksuarvestusest lihtsa näite: ehtekunstnikust ettevõtjale tuli tellimus valmistada uhke kaelakee. Selleks pidi ta tellima 500 euro eest materjale, millele lisandus 22% käibemaksu. Nii tasus ta materjalide eest kokku 610 eurot. Kaelakee sai valmis ja hinnaks kujunes 1000 eurot. Kuna ettevõtja on käibemaksukohustuslane, sai klient arve summas 1220 eurot. Riigile tasutava käibemaksu summa arvutamiseks tuleb lahutada kliendilt saadud käibemaksust ehk 220 eurost maha materjalide pealt tasutud käibemaks ehk 110 eurot. Seega tuleb ehete valmistajal tasuda 110 eurot käibemaksu.

Käibemaksukohuslaseks saab ettevõtet registreerida ka enne 40 000-eurose müügitulu ületamist. See on otstarbekas olukorras, kus enamik klientidest on samuti käibemaksukohuslased. Sel juhul saavad kliendid omakorda tellitud töölt või kaubalt käibemaksu tasaarveldada. Samuti tuleb käibemaksukohuslaseks olemine kasuks, kui ettevõttel on vaja teha mahukamaid investeeringuid või ees ootavad suuremad kulutused, millelt saaks käibemaksu tagasi küsida.

Käibemaksudeklaratsioon tuleb esitada iga kuu 20. päevaks.

4. Kuidas maksustatakse dividendi?

Dividend on ettevõtluse suur eelis. Olles näinud ettevõtjana aastaid tohutult vaeva ja andnud endast kõik, et äri oleks edukas, on mõistlik sellelt ka kasu saada. Ühel hetkel, kui ettevõtte kasum on piisavalt kasvanud ning äril läheb hästi, on igati õige aeg endale dividendi maksta.

Olemuselt on dividend omanikutulu, mida makstakse ettevõtte jaotamata kasumilt, ning sellelt tuleb tasuda 20% tulumaksu (2025. aastal tõuseb ettevõtete tulumaksumäär 22%-le). Dividendi maksmiseks peab olema ettevõttel kinnitatud majandusaasta aruanne ja tehtud osakapitali sissemakse, mille suurus on määratud ettevõtte põhikirjas.

Siinkohal tuleb mainida, et dividend ei tohi asendada töötasu. Kahjuks tuleb endiselt ette, et ettevõtja maksab endale miinimumpalka või jätab töötasu üldse maksmata ning võtab selle asemel ainult dividendi. Nii hiilib ta kõrvale sotsiaalmaksu tasumisest, kuid see tähendab, et kõik teised maksumaksjad peavad tema sotsiaalsed hüved kinni maksma. Kuna me kõik soovime tulevikus väärikat pensioni ja kvaliteetset ravikindlustust, on sotsiaalmaksu tasumine maksumaksjate solidaarne kohustus.

5. Kas on midagi, mille pealt ei pea üldse makse maksma?

Raamatupidamise põhitõdede tundmine on oluline, et tasuda korrektselt makse. Kuna ettevõtjal tuleb äri alguses teha mitu väljaminekut, tuleks hoolikalt jälgida, mida saab kanda ettevõtte kuludesse. Hoia meeles: ühtegi isiklikku kulu ei tohi teha ettevõtte rahakotist.

Põhimõtteliselt saab ettevõtte kuludesse kanda äritegevusega otseselt või kaudselt seotud kulutused. Näiteks tuleb klientide leidmiseks teha arvatavasti kõnesid – see tähendab, et ettevõtjal on vaja töötelefoni, mille soetab ettevõte. Lisaks saab kodust internetti kasutades vähemalt osa arvest kanda ettevõtte kuludesse. Kodust tegutseval ettevõtjal tasub hoolikalt lugeda kodukontori kulude hüvitamise kohta.

Lisaks võiks uurida maksuvabu hüvitisi, millest tuntuim on näiteks spordikulude hüvitis. See tähendab, et ettevõte saab tasuda töötaja tervise- ja spordikulud maksuvabalt kuni 100 euro ulatuses kvartali kohta.

Kokkuvõttes võib maksuarvestus tunduda alustavale ettevõtjale esmapilgul hirmutav, kuid tegelikkuses ei ole tegemist üle jõu käiva ülesandega. Eestis on maksude tasumine tehtud võimalikult lihtsaks ning maksu- ja tolliameti veebilehelt leiab palju häid juhiseid, mis aitavad segaduses selgust luua. Soovituste saamiseks võib paluda konsultatsiooni ka mõnelt raamatupidajalt. Kui aga äri kasvab ning tööd ja arveid tuleb juurde, saab kaaluda ka teenuste sisseostmist.