Järgmine hinnatõus. Lähis-Ida konflikt võib kütuse hinda veelgi kergitada

Üha süvenev Iisraeli ja Iraani konflikt võib kütusehinnad lakke lüüa, kirjutab Läti Delfi.

Süvenev Lähis-Ida konflikt on tõstnud maailma tähelepanu keskpunkti ühe olulisema naftaarteri, Hormuzi väina, mis on maailmas üks olulisi naftatransiidipunkte. Selle väina kasvõi lühikeseks ajaks blokeerimine võib märkimisväärselt tõsta kogu maailma naftahindu, sundides autojuhte kütusele rohkem raha kulutama.

Energiaturu analüütikud tunnevad muret, kas naftaturud hindavad praegu piisavalt karmilt Lähis-Ida riikide konflikti laienemise riske. Halvima stsenaariumi täide minemise korral võib maailmas tekkida kaos, sest kütusehinnad võivad tõusta seninägematutesse kõrgustesse.

Iisraeli ja Iraani konflikt on sel kuul juba viinud nafta hinna üle 80 dollari barreli kohta. See on siiski madalam kui mullu, kui barreli keskmine hind oli umbes 82 dollarit.

Positiivne on see, et praegu on naftahinnad langenud ja kõiguvad 74 dollari ümber barreli kohta, kuid kuna konflikt pole veel kaugeltki lõppenud, jälgib turg pingsalt, mis edasi saab. Konflikti eskaleerudes võib ohtu sattuda suur nafta ja veeldatud maagaasi tuiksoon.

Väin on üks olulisim naftabarrelite liikumistee

Hormuzi väin asub Iraani ja Omaani vahel, ühendades Pärsia lahte India ookeaniga ja olles strateegiliselt oluline. See ühendab Lähis-Ida naftahiiglasi peamiste turgudega üle kogu maailma, kirjutab CNBC.

Hormuzi väin on peaaegu 161 kilomeetrit pikk ja kõige kitsamas kohas umbes 34 kilomeetrit lai. Arvestades, et see pole tohutu sügav, ei ole laevad selles kohas miinide eest kaitstud, kuid ranniku lähedus avab võimaluse rünnata neid maismaalt, kirjutab Bloomberg. Seda kanalit läbiv naftavoog moodustab USA energiateabe administratsiooni andmetel peaaegu 30% kogu maailma toornafta kaubandusest.

Näiteks selle aasta kolmandas kvartalis eksportisid Saudi Araabia, Iraagi, Kuveidi, Araabia Ühendemiraatide ja Iraani tankerid läbi väina päevas ligi 16,5 miljonit barrelit toornaftat ja selle tooteid.

Energiaanalüüsifirma Kpler andmetest selgub, et septembris veeti väina kaudu umbes 15 miljonit barrelit naftat päevas – see moodustab 36% maailma merenafta ekspordist. Paljudel Lähis-Ida riikidel ei ole juurdepääsu alternatiivsetele mereteedele, seega pakub Hormuzi väin neile ainsa võimaluse eksportida oma maavarasid rahvusvahelistele turgudele.

Seetõttu võib ainult ette kujutada, kui suur kaos valitseks maailmas, kui see vool kasvõi korraks peatuks. Isegi lühiajalised laevaliikluse katkestused võivad tõsta maailma naftahindu, suurendada transpordikulusid ja põhjustada märkimisväärseid tarneviivitusi, kirjutab väljaanne CNBC.

Väina sulgemisel on laastav mõju

„Halvim stsenaarium oleks see, kui Iisrael ründab Iraani, kuid Iraan astub samme, et aeglustada või blokeerida Hormuzi väina liiklus,“ ütles Wood Mackenzie energiaanalüütik Alan Gelder CNBC saates „Squawk Box Europe“.

„Sellisel olukorral võib olla ülisuur mõju, sest selle kaudu veetakse suurt hulka maailma naftat sellistest riikidest nagu Saudi Araabia, Kuveit ja Iraak, aga osaliselt ka Araabia Ühendemiraatidest,“ ütles Gelder. Mõni ekspert viitab väga negatiivsetele prognoosidele, ennustades hüpet 300 dollarini või kõrgemale (see oleks vähemalt neli korda kõrgem hind kui praegu).

Seni pole Iraan väina liiklust täielikult blokeerinud, kuigi on ähvardanud seda teha rohkem kui ühel korral. Ekspertide hinnangul saaks olemasolevate vahenditega Iraani väina suletuna hoida umbes nädala. Liikluse täielik seiskumine pole aga ainus oht. Varem on väinas laevu mitu korda kaaperdatud ja nende meeskondi kuude kaupa vangistuses hoitud.

See loob ka lisariske, sest turul segaduse tekitamiseks ei pea isegi kogu väina blokeerima. „Ma kahtlen, kas Iraan suudab seda kaua täielikult suletuna hoida, kuid sellel võib olla erinev mõju rahvusvahelisele laevandusele,“ ütles Ziemba Insightsi asutaja Rachel Ziemba.