Selgusid Eesti Panga teaduspreemia võitjad
(3)
Keskpanga tänavuse teaduspreemia doktoriõppe kategoorias pälvisid Gaygysyz Ashyrov ja Helery Tasane oma teadusartikliga, mis analüüsib ettevõttetasandi innovatsiooni, omandivormi ja altkäemaksu nõudmise kogemise omavahelisi seoseid arenevate riikide näitel.
Magistritööde kategoorias jagati preemia kahe Tallinna tehnikaülikoolis 2024. aastal kaitstud magistritöö vahel: Alice Mikk pälvis preemia tööjõumaksudest kõrvalehoidumist uurinud töö eest ning Triin Bulõgina uurimusega teise pensionisamba muudatuste mõjust noorte finantskäitumisele ja rahaasjade seisule.
Teaduskonkursi tööde hindamist juhtinud Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm märkis, et nagu varasematelgi aastatel, olid ka sel korral konkursile laekunud tööd väga ajakohased ja kõrge akadeemilise tasemega. Uuritakse aktuaalseid Eestile olulisi teemasid ja tehakse väga heal tasemel teadusuurimusi.
Korruptsiooniga kiirendatakse innovatsiooni
Gaygysyz Ashyrov ja Helery Tasane analüüsisid oma teadusartiklis „The Roles of Foreign and Domestic Ownership in the Corruption-firm Innovation Nexus“ altkäemaksu ja erinevat tüüpi innovatsiooni vahelisi seoseid arenevates riikides tegutsevate ettevõtete seas. Töös uurisid nad, kas seosed altkäemaksu ja innovatsiooni vahel on kodumaises ja välisomanduses olevate ettevõtete puhul erinevad. Analüüsis kasutati andmeid maailmapanga ettevõtete uuringust ja teistest maailmapanga avalikest andmebaasidest. Uuring hõlmas rohkem kui 4000 eksportivat ettevõtet, kes tegutsevad 34 arenevas riigis.
Uurimusest selgus, et korruptsioon võib nõrga institutsionaalse keskkonnaga riikides olla vahend, millega ületatakse bürokraatiat ja kiirendatakse innovatsiooni (nn rataste õlitamise hüpotees). Samas rõhutavad preemia laureaadid, et see kehtib arenevates riikides, kus tootlikkus ja üldine innovatiivsus on madal, mis võib omakorda osaliselt ollagi tingitud pikaajalisest korruptsioonist. Korruptsioon annab teatud turuosalistele konkurentsieelise, mis võib põhjustada turumoonutusi, vähendades ka ettevõtete soovi investeerida oma tootlikkuse kasvu.
Artikli tulemused on olulised arenevate riikide poliitikakujundajatele, näidates, et tootlikkusele suunatud innovatsioonialgatused suurendavad altkäemaksu nõudmise tõenäosust ja see kahjustab pikaajalist majandusarengut. Doktoritaseme võidutöö tugevus oli preemiakomisjoni hinnangul hästi argumenteeritud ja heal akadeemilisel tasemel läbi viidud analüüs.
Teisest sambast raha väljavõtnute olukord paranes ajutiselt
Alice Mikk leidis oma magistritöös „Firm-level Predictors of Labour Tax Evasion“ Eesti andmetele tuginedes, et tööjõumaksudest kõrvalehoidumine on levinum ühe töötajaga ettevõtete hulgas. Laureaadi arvates tuleks tööjõumaksude laekumise parandamiseks mõelda eeskätt ühe töötajaga firmade võimalikult kuluefektiivsele motiveerimisele.
Triin Bulõgina jõudis oma magistritöös „Teise pensionisamba reformi mõju noorte finantskäitumisele“ järeldusele, et teisest pensionisambast lahkujate finantsseis paranes lühiajaliselt, kuid pikaajalises vaates puuduvad neil täiendavad säästud. Samuti selgus uurimusest, et pensionivarasid kasutati mitte-eesmärgipäraselt ning suur osa kogutud säästudest kulus ära igapäevatarbimises. See järeldus on kooskõlas mitmete teiste riikide (nt Austraalia, Tšiili ja Singapur) varajaste pensionivarade väljamaksete kohta tehtud uurimuste tulemustega.
Noorte andmetel põhinev mõjuanalüüs näitas, et pensionivara ei kasutatud eeskätt iseseisvaks investeerimiseks ja pensionivara kasvatamiseks, mistõttu on oluline suunata noori uuesti pensionikogumisega alustama, näiteks täiendava kogumispensioni sissemaksete näol. Autori arvates on tähtis, et noored mõistaksid teisest pensionisambast lahkumise mõju oma pensionile tulevikus.
Mõlema magistritaseme uurimuse tugevus oli teaduspreemia komisjoni arvates uurimisteema aktuaalsus ning moodsate ökonomeetriliste meetodite oskuslik rakendamine teema analüüsimisel.
Teaduspreemiad antakse üle 5. detsembril Eesti Pangas toimuval teadusseminaril.
