Muuseumihoone ehitati 19. sajandi lõpul rahukohtu (esimese astme kohtu) tarbeks, Pärast II maailmasõda oli hoone kasutusel Riikliku Etnograafiamuuseumina (Eesti Rahva Muuseumi järglasena) ja hiljem uuesti Eesti Rahva Muuseumina.