G7 riigid leppisid kuni 45 miljardi euro (ehk 50 miljardi USA dollari) suuruses Ukrainale antavas ühislaenus kokku käesoleva aasta juunis. Umbes 35 miljardit eurot sellest summast lubas välja panna Euroopa Liit (EL), kuigi sõltuvalt teiste partnerite panusest võib ELi osa jääda ka väiksemaks.

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimehe Urmas Paeti sõnul on Ukrainale antava uue laenu puhul erakordne see, et laenu ei maksa tagasi Ukraina, vaid see makstakse tagasi Venemaa keskpanga külmutatud varadelt teenitavatest intressidest. Laenu tagasimaksmist aitab tagada vast loodud Ukraina laenukoostöö mehhanism.

„Lõpuks on kätte jõudnud hetk, kui Venemaa hakkab kinni maksma Ukrainas tehtud hävitustööd,“ ütles Paet. „Ja selleks oli ka tagumine aeg,“ lisas ta.

Euroopa käes on 210 miljardi eest Venemaa keskpanga vara

Laen plaanitakse välja maksta 2025. aasta lõpuks, tingimusel et Ukraina tagab demokraatia toimimise, austab jätkuvalt inimõigusi ja täidab vastastikuse mõistmise memorandumi nõudeid. Lisaks peab riik rakendama Ukraina rahastu haldus- ja kontrollisüsteeme ning järgima pettuste ärahoidmise tingimusi. Kiiev võib kasutada laenuraha omal äranägemisel.

Laenu andmise poolt hääletas täiskogul 518 ja vastu 56 parlamendiliiget, erapooletuid oli 61. Liikmesriigid on laenuettepanekule juba oma nõusoleku andnud ning nõukogu kavatseb määruse nüüd kirjaliku menetlusega heaks kiita. Määrus jõustub päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu teatajas.

Euroopa Liidu valduses on ligikaudu 210 miljardi euro ulatuses Venemaa keskpanga vara, mis on Ukraina sõja algusest saadik külmutatud. ELi riigid on otsustanud kasutada sellelt varalt teenitavat tulu Ukraina sõjaliseks abistamiseks ja uuesti üles ehitamiseks.