Elasime Pärnumaal talus ja seal pidi alati vähegi jõukohast tööd tegema. Meil oli seal oma kamp – mina, mu õde-vend, naabripoisid. Kui olin 6aastane, saime kuskilt teada, et sovhoosis ostetakse pajukoort, metsloomadele vist. Hakkasime siis paju koorima, viisime selle kõrvalmaja pööningule kuivama, aga see kuivas nii kokku, et mäletan seda suurt pettumustunnet, mis pajust järgi jäi, kui see ära kuivas. See oli nii väike kogus! Saime selle eest võib-olla 20 kopikat. Kuhu see raha läks, ma ei tea.

Pärast seda, vanuses 7–10, käisin Tali sovhoosis suvel emal abis, hiljem iseseisvalt ka kõplamas. Üks lõputu vagu maksis 1 rubla ja 23 kopikat. Lõpmata pikad vaod ja päike lagipähe! Sain üle 20 rubla ja ma läksin kohalikku poodi ja ostsin 44 kopikat maksva pooleliitrise pudeli rabarberimahla ning jõin selle poeukse taga ära. Poemahl tundus nii hea ja mõnus, kuigi kodus oli kelder õuna- ja rabarberimahla täis.