Valgamaa perede elektriautode kättesaadavus paraneb teistest regioonidest aeglasemalt
SEB elektriautode kättesaadavuse indeks näitab, et elektrisõidukid on keskmist palka teenivale inimesele muutunud ligi 5000 euro võrra taskukohasemaks. Tulenevalt keskmise palga erinevusest maakondades, on aga üleminek elektrisõidukitele riigi äärealadel aeganõudvam.
Eestis on elektriautode osakaal kogu autopargist alla 1%, kusjuures on inimeste hinnangul peamiseks põhjuseks elektrifitseeritud sõidukitest hoidumisel jätkuvalt hind. Juba teist aastat arvutas SEB elektriautode kättesaadavuse indeksit, mis näitab, kui kallist sõidukit saab endale liisingu abiga lubada keskmist palka teeniv üksikisik (ilma kohustusteta) ja kahe- või kolmeliikmeline perekond (ühe lapse ja laenuga).
Üksikisik saab endale tänavu lubada 5000 eurot kallima elektriauto kui aasta tagasi
Kui möödunud aastal oli Eesti keskmist palka teeniva inimese jaoks kättesaadava elektriauto hinnapiir pea 29 000 eurot, siis tänavu saab Eesti inimene lubada endale juba ligi 34 000 eurot maksva sõiduki, igakuise liisingumaksumusega 430 eurot. Ka Valgamaal on regiooni keskmist palka teeniva üksikisiku jaoks kättesaadava elektriauto hind tõusnud, jõudes lähedale 25 000 euro piirimaile.
„Näeme, et elektriautode hinnad on aastaga mõnevõrra langenud ning keskmine palk seejuures hoogsalt tõusnud, mistõttu saavad täna lubada eestimaalased endale kallimaid autosid kui veel aasta tagasi. Kuigi SEB Liisingu statistikast nähtub selgelt, et eestimaalased eelistavad justnimelt suurema hinnalipikuga ja mugavamaid elektriautosid, on hea meel tõdeda, et ka odavama hinnaklassi autode valik on laienenud, kusjuures võiks tänu palgakasvule näha tänavatel loodetavasti üha enam elektriautosid,“ rääkis SEB liisingujuht Rein Karofeld.
Kui aasta tagasi oli Harjumaal elava kaheliikmelise pere elektrifitseeritud auto ostuhinna ülempiiriks keskmise palga järgi 63 000 eurot, siis tänavu jääb kättesaadav sõiduk 68 000 euro raamidesse. Valgamaal on kättesaadava elektriauto hind samuti tõusnud, võimaldades keskmist palka teenival Lõuna-Eesti perel valida maksimaalselt 49 000 eurose elektrisõiduki, liisingu kuumaksega 625 eurot.
Kolmeliikmelise perekonna puhul jääks täna Harjumaal elektriauto ülempiir 71 000 juurde, liisingu kuumaksega 900 eurot, mis on küll arvestatavalt suur osa pere eelarvest, kuid annab võimaluse valida tunduvalt laiema sortimendi sõidukite vahel. Samade tingimuste juures saaks Valgamaa keskmise palgaga kätte 58 000 eurose elektriauto.
„Kuigi praegu on hinnavõit Valgamaa elanike jaoks palgakasvust tulenevalt arvestatav, on see siiski teistest regioonidest tagasihoidlikum ning seal võiks märkimisväärset muutust elektriautode kättesaadavuses oodata järgnevatel aastatel, kui Eesti turule lisanduks laiem valik odavamaid Euroopa automudeleid ning Hiinale kehima hakkav tollimaks jääb mõistlikule tasemele. Kuigi on teada, et riigi äärealadel on palgakasv tahes-tahtmata väikem, võime loota, et Eesti eri maakondades tasakaalustub kättesaadavus tulevikus ühtsemalt nii, et ka näiteks Valgamaa inimesed saaksid endale lubada uuenduslikke elektrisõidukeid. Seniks on üleminek elektriautodele madalama keskmise palgaga maakondades kindlasti aeglasem,“ jagas liisingujuht.
Elektriauto kättesaadavuse arvutustes tuuakse pere või üksikisiku kohta välja maksimaalne summa, mida leibkond piirkonna keskmist palka arvestades elektriauto ostmisele kulutada saaks. Indeksi kalkuleerimisel arvestati, et üksikisikul või perel on auto hinnast sissemaksuks säästetud vähemalt 15%, liisingulepingu periood on 5 aastat, aastane intressimäär 6% ning liisingumakse ei ületa 25% inimese kohta või 40% perekonna (1 laps, laen) püsivast sissetulekust.
Arvutuste aluseks võeti 2024. aasta teise kvartali seisuga Eesti-, Harjumaa- ja Valgamaa keskmine brutopalk.
