EKSPERT VASTAB | Kolm olulist küsimust, enne kui võtad kodulaenu

Kuigi Eesti inimeste kindlustunne on veel nõrk ja augustis see isegi halvenes, siis muutub eluasemeturg taas aktiivsemaks. Eluasemelaenude käive on alates kevadest kasvule pöördunud ja aasta esimese seitsme kuuga on kinnisvaratagatisega laenude käive suurenenud aastases võrdluses 12%.

Enne suure laenu võtmist tasub aga mõelda võimalikele riskidele ja valmistuda ka halvimateks stsenaariumiteks, nagu töökoha kaotus või terviseprobleemid. Kuidas tagada sellises olukorras perekonna toimetulek, selgitab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Kuigi makseraskusega klientide osakaal Swedbankist kodulaenu võtnute seas on väike (0,04%) ja inimesed hindavad oma võimalusi realistlikult, on oluline kaaluda riske ja valmistuda nendega toimetulekuks juba enne laenukohustuste võtmist. Laen on pikaajaline kohustus ja iga laenuvõtja peaks tagama, et võetud laen ei muutuks koormaks ei neile ega lähedastele. Võimalikud riskid hõlmavad haigestumist, töökaotust ja pikaajalist töövõimetust.

Olulised küsimused, mida endalt enne laenu võtmist küsida

1. Kas sääste on piisavalt?

Enne laenu võtmist tuleks enda jaoks otsustada, et vaatamata laenule peaks alati olema sääste, et ootamatud olukorrad ja raskemad ajad mööduks võimalikult leebelt. Pärast kõigi igakuiste püsikulude, sealhulgas laenumakse tasumist on mõistlik, et raha jääb ka säästmiseks. Summad ei pea olema suured; oluline on säästa regulaarselt ja kujundada säästmisharjumust. Kõige paremini õnnestub säästmine siis, kui sissetuleku laekudes kanda otsekohe mõistlik summa säästukontole.

2. Kas pere saaks haiguse või töökaotuse korral hakkama?

Kui sääste tahaks hoida igal ajal ning puhvri tekitamine aeganõudvam, siis võiks kaaluda laenumaksekindlustust. See aitab ajutiselt katta igakuised laenumaksed juhul, kui nende tasumine muutub haiguse, töökaotuse või töövõimetuse tõttu keeruliseks. Laenumaksekindlustust saab sõlmida uuele laenule 30 päeva jooksul pärast laenulepingu allkirjastamist.

Möödunud aastal oli laenumaksekindlustusse pöördumise peamine põhjus töökaotus, millega oli seotud lausa 59% kahjujuhtumitest. Üks töötuse põhjuseid oli tööandja ümberkorralduste või likvideerimisega kaasnev koondamine.

Haigestumise korral maksab kindlustus hüvitist alates 30-päevasest haiguspuhkusest, kui inimene vajab pikaajalist ravi tõsise haiguse või õnnetuse tõttu.

3. Kas on oht kodust ilma jääda?

Tõsistesse ja pikaajalisse makseraskustesse sattudes võib juhtuda, et olemasoleva kinnisvara ülalpidamine ning laenu tasumine käib üle jõu. Kinnisvara omanikul on võimalus enda olukorda leevendada kinnisvara müügiga, millest laen tasutakse. Olenevalt sellest, kui suur on vahe kinnisvara turuväärtusel ja laenu jäägil, saab omanik vahendeid uue ja jõukohasema kinnisvara soetamiseks.

Kui laenulepingus võetud kohustusi ei täideta õigeks ajaks, tuleb arvestada negatiivsete tagajärgedega. Pank võib laenulepingu üles öelda ning nõuda kogu laenusumma tagasimaksmist ning vajadusel laenu tagatiseks oleva vara müüki täitemenetluses. Seega on oluline raskuste tekkides pangaga suhelda, kaaluda võimalikke leevendusi ning pingutada olukorra parandamise nimel.

Laenumakse- ja elukindlustus annavad võimaluse hoolitseda selle eest, et pere ei jääks kiirustades oma kodust ilma kõige raskemas olukorras, nagu töövõime kaotus või surm. Kui oled laenu kindlustanud, anna sellest kindlasti teada ka lähedastele, et nad saaksid vajadusel kindlustusandjaga ühendust võtta. Nii näitad, et hoolid.

Kokkuvõttes tuleb kodulaenu võttes põhjalikult kaaluda oma rahalist olukorda ja tulevikuplaane ning olla valmis erinevateks stsenaariumiteks. See maandab riske ja tagab finantskindluse kogu perele.