Valitsuse uus plaan: RMK aladele tahetakse püstitada sadu tuulikuid

Vabariigi Valitsus otsustas täna, et tuuleenergia kiiremaks arendamiseks hakatakse arendajatele pakkuma võimalust rajada tuuleparke riigile kuuluvatele maatükkidele.

Sobivate riigimaade kasutamiseks viiakse läbi enampakkumised, mis annavad tähtajalise õiguse kasutada maad tuulepargi rajamiseks. Peaminister Kristen Michali teatel pannakse enampakkumistele 7800 hektarit riigimetsa majandamise keskusele (RMK) kuuluvaid maid ning 660 hektarit maa-ameti valduses olevaid maid. Ministeeriumi teatel oleks võimalik nendele aladele paigutada hinnanguliselt kuni 1100 MW tuuleenergia tootmisvõimsusi. Arvestades, et viimasel ajal on kombeks püstitada Eestisse 4,5-7 MW võimsusega tuulikuid, võiks see tähendada umbes 200 tuuliku kerkimist riigimaadele.

„Seni on maismaa tuuleparke kavandatud peamiselt eramaadele, kuid nüüd tekib arendajatel juurdepääs riigi aladele, mida varem tuuleparkide rajamiseks kasutada ei saanud. See on oluline otsus, mis aitab kaasa puhta elektri tootmismahu kasvatamisele ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. Oleme riigimaid põhjalikult uurinud ja kaardistanud alad, kus mõju loodusele ja inimestele on võimalikult väike,“ ütles kliimaminister Yoko Alender.

Keskkonnaagentuuri uuringute tulemusena leiti tuuleenergia arendamiseks sobivaid erineva suurusega alasid üle Eesti: Türi, Väike-Maarja, Vinni, Kose, Paide, Põhja-Sakala, Haljala, Kadrina, Järva, Põltsamaa, Viljandi, Lääne-Harju, Järva, Rapla, Valga, Tõrva, Kose, Alutaguse, Lüganuse, Viru-Nigula, Mulgi ja Lääne-Nigula omavalitsustes. Uuringuid rahastati Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel eraldatud Euroopa Liidu vahenditest.

Lisaks otsustas valitsus jätkata enampakkumistega ka nendel riigimaadel, mida keskkonnaagentuuri analüüs ei hõlmanud, kuid mille sobivus tuuleenergeetika arendamiseks selgub kohaliku omavalitsuse läbiviidava planeeringumenetluse käigus. Esialgu tähendab see, et enampakkumisele pannakse ka lõppfaasi jõudnud Lääneranna tuuleparkide planeeringusse jäävad sobivad riigimaa alad ning edaspidi korraldatakse enampakkumisi teistel riigimaa aladel.

„Eesti on seadnud eesmärgi toota 2030. aastast riigisisese tarbimisega samas mahus elektrit taastuvatest allikatest. Selleks tuleb oluliselt suurendada tuuleenergia tootmisvõimsusi maismaal ,“ selgitas Alender.

Enampakkumise võitja saab esmalt kuni kolmeks aastaks ehk arendusperioodiks tingimusliku hoonestusloa. Arendusperioodil tuleb jõuda tuulepargi ehitusloani. Pärast ehitusloa saamist peab hiljemalt kahe aasta jooksul valmima tuulepark. Riigimaa antakse hoonestusõigusega kasutusse kokku kuni 39 aastaks.

Enampakkumise võitnud arendajad maksavad riigile tasu maa kasutamise eest, samuti makstakse maa kasutamise eest osa toodetud tuuleenergiast saadud tulust.

Enampakkumistega alustatakse novembris ning neid viib läbi riigimetsa majandamise keskus (RMK) koos maa-ametiga.