VIDEOD | Eesti tippude tipud ehk 10 firmat, kelle seast selgub aasta parim ettevõte
(26)
Konkursi „„Parimad Eesti ettevõtted 2024“ kümme finalisti ehk aasta ettevõtte tiitli nimel võistlejad vaatavad tagasi tänavu enim ettevõtluskeskkonda mõjutanule ehk maksufestivalile. On neid, kes on rahul, et jõuti otsusteni, aga ka neid, keda häirib kehv dialoog ettevõtjatega.
Kümme oma valdkonnas silma paistnud ettevõtet, kelle seast selgub 2. novembril ettevõtlusgalal selle aasta parim ettevõte, on Eesti majandusmaastiku mõjukad tegijad. Nende sõnal peaks olema kaalu, kuid nii mõnigi seda ei tunneta.
Aasta eksportööri tiitli pälvis Nortal. Tegemist on Eesti IT-sektori ühe edulooga. 90% ekspordilt teeniv Nortal võib eelmise aastaga väga rahule jääda. Nortal Eesti tegevjuht Ats Albre nimetab aastat märgiliseks – ettevõte laienes Ühendkuningriiki ja kiirendas kasvu nii Kanadas kui ka Saudi Araabias. Uued arenduskeskused avati Mehhikos ja Egiptuses.
Maksuotsuseid kommenteerides ütleb Albre, et on positiivne, et julgeolekumaksu osas on lõpuks selgus saavutatud. „Kuigi ettevõtete maksukoormus suureneb, tekitab see ka ootuse, et riigi efektiivsus paraneb. Usun, et laiapõhjaline kärpimine on mõjus, sest see sunnib leidma nutikamaid ja tõhusamaid lahendusi,“ leiab Albre.
Rohkem majanduslikku mõttelaadi
Aasta tööstuse digitaliseerijaks valiti Harju Elekter. Elektrienergia juhtimise lahendusi pakkuv ettevõte liigub elektrifitseerimise toel tõusulainel, millele lisab hoogu taastuvenergiale üleminek. Olgu robotid, tehisaru, elektriautod või roheenergia – Harju Elektrit on vaja. „Oleme väga heas sektoris. Buum on veel keskpärane, aga oleme trendidega rahul,“ saab ettevõtte tegevjuht Alvar Sass öelda.
Ettevõte üritab hoida apoliitilist joont, aga Sass on rõõmus, et Eestil on lõpuks tööstusminister, ehkki oleme sellega ehk oma kümme aastat hiljaks jäänud.
„IT-minister on olnud, aga eksporti tehakse enam siiski tööstuses. See on paraku peidus olnud ja vajab suuremat tunnustust. Ma soovitaks valitsusel mitte makse tõsta, vaid arvestada seda, kuidas me teiste riikidega võrreldes paistame. Kas keegi soovib siia investeerida?“ räägib Sass ja lisab, et majanduslikku mõttelaadi oleks rohkem vaja. „On küll teada, miks makse tõstma peab, aga me ei tohi samal ajal teistest maha jääda.“
Kaitsetööstuse lipulaev sihib 100 miljoni käivet
Aasta innovaator DefSecIntel Solutions on just sel aastal tõusnud jõuliselt pildile ja tundub, et mingit peatumist või pidurdamist näha ei ole.
„Huvi on meie vastu üle Euroopa Liidu, kuid ka väljastpoolt. Meie seadmeid soovivad nii piirivalvurid kui ka kaitsevaldkond, kuid näiteks meie droonivastaseid tõrjesüsteeme tahetakse ka rahvarohkete sündmuste või lennujaamade turvamiseks. Seda nii Saksamaal kui ka Ida-Euroopa piiririikides,“ nendib ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Jaanus Tamm. Ettevõtte eesmärk on jõuda saja miljoni eurose ekspordikäibeni. Kui soomukeid võib ka kodukamaral müüa sadade miljonite eest, siis nende toodet vajab Eesti ehk paari miljoni eest.
Kiiresti arenevas kaitsetehnoloogia sektoris konkurentsivõimelisena püsimiseks tuleb panustada innovatsiooni. „Teeme palju tootearendust, aga ka teadusarendust ja innovatsiooni. Paneme sinna miljoneid,“ ütleb Tamm.
Ettevõtet nii juhtida ei saaks
Aasta kestlik ettevõte on Tartu au ja uhkus, pakenditootja Estiko-Plastar. Tegevjuhil Meelis Jürgensil on südamel see, et nii Euroopa Liit kui ka Eesti ei ole kestlike pakendite reeglites teinud õigeid otsuseid.
„Tehakse reegleid, adumata, kas pakendeid on võimalik ka päriselt teha või kasutada. Kas tehnoloogia on valmis? Kas nõuetele sobivat materjali jagub?“ toob Jürgens välja. Jagatakse erinevaid toetusi, aga mitte selleks, et uusi tehnoloogiaid saaks kasutusele võtta.
Eesti maksuotsuseid kirjeldades ütleb mees esmalt naljaga pooleks, et peabki vaatama, ega rahandusminister ole vahepeal jälle mõnd maksu välja kuulutanud. Iga kord, kui ta arvuti avab, siis pelgab ta, et mõni selline üllatus ootab.
„Ma ei näe, et kulusid soovitakse väga kokku hoida. Elame selle kaheprotsendilise ettevõtte tulumaksu üle, aga kärped peavad ka tulema. Lõputult võib justkui küsida maksuraha, aga lõpuks ei ole enam, mida küsida. Ettevõtet ei saaks nii juhtida, nagu valitsus juhib riiki. Riigi julgeolek on väga oluline, aga kui raha teisest otsast raisatakse, siis on kurb.“
Riik võiks rikkamaks saada
Aasta turismiedendaja OKO Restoranid on saanud raske tööga Michelini tärni. Aastaid restoraniäris tegutsenud tippkokk ja OKO Restoranide üks omanikke Tõnis Siigur on igati nõus, et Eesti gastronoomiavaldkonnas on vaieldamatult väga head ajad. Meil on rahvaarvu kohta muljet avaldav arv tipprestorane.
Ta kutsubki üles inimesi tipprestorane külastama. Nii nagu teatris ja kontsertidel ei käida iga päev, ei pea ka restorane tihedalt väisama, aga aeg-ajalt ikka. Eriti sektori kõige kvaliteetsemat otsa. „Tihti ei ole see sugugi nii kallis nagu räägitakse. Soovitan koju süüa ostes arved kokku lüüa ning lisada sinna juurde ka ajakulu. Samal ajal võiks ju lähedastega koos aega veeta ja lasta end teenindada.“
Maksude osas tuleb tal aga tõdeda, et rõõmustavat palju ei ole – need kasvavad kiiremini kui käive ja kasum ning see omakorda kahandab võimalusi areneda.
„Mingid asjad jäävad tegemata või need tuleb ümber mõtestada. Selle koha pealt on toimuv natuke hirmutav, aga tõenäoliselt elame needki ajad üle. Riik võiks üldiselt rikkamaks saada ja eks meie muutume koos ühiskonnaga,“ ütleb Siigur.
Pereettevõtte kasuks töötab kiirus
Aasta pereettevõte on Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja. Nende tehased asuvad kõigis kolmes Balti riigis. Leedus asuvas tootmiskompleksis valmistatakse lisaks poorbetoonile silikaatplokke ja -telliseid, mida müüakse kaubamärgi „silroc“ all. Bauroci grupi teine tegevusvaldkond on kivimajapakettide tarne ja montaaž Soomes ning Eestis Jämerä kaubamärgi all, mis tähistab sel aastal 50 aasta juubelit.
Kui veel möödunud aastal pidasid Bauroci nõukogus omavahel nõu ja seadsid ettevõtte tulevikuplaane kolm põlvkonda, siis eelmisel aastal lahkus meie hulgast ettevõtte üks asutajaid Jazeps Paplavskis.
Pereettevõttes on kõik generatsioonid ettevõtte tegevusega rohkem kursis kui suurkorporatsioonide omanikud. „See tähendabki kiireid otsuseid, mis on aidanud meil laienemisplaanide elluviimisel nii mõnedki tehingud edukalt teostada, samal ajal kui suurem korporatsioon veel kooskõlastusi ootab,“ ütleb tegevjuht Ivar Sikk.
Ajutisi makse ei poolda
Aasta välisinvestor HANZA Mechanics on metallitööstus, mis on muu hulgas üks Lõuna-Eesti suuremaid tööandjaid. Hiljuti tegid nad ülikoolilinna järjekordse suure rahapaigutuse ja suurde gruppi kuuluv ettevõte avas sel aastal 4000-ruutmeetrise lehtmetallitehase laienduse, kuhu kulus kümme miljonit eurot. Ehitati ka transpordigalerii, mis ühendab kaht hoonet, rajati automaatladusid ja soetati erinevaid tööpinke.
HANZA Mechanics Balti juhti Liivar Kongit häirib, et lühikese diskussiooni pealt kehtestati äsja uus ettevõtete tulumaks. Kui see läheb tõesti julgeolekusse, on see põhjendatud. „Kui meie riigi julgeolek ei ole tagatud, siis ei tule siia ka välisinvestorid,“ tõdeb ta. Üllatuslikult lisab mees, et ei poolda ajutisi makse, sest ajutised maksud tekitavad segadust ega lähe kokku Eesti lihtsa maksusüsteemiga, mida väljast kiidetakse.
Gaasiga on seis palju parem
Aasta konkurentsivõimelisim tööstusettevõte Eesti Gaas kasvab aina ning juba kolmandik Soome ja Balti riikide gaasist jõuab siia regiooni nende kaudu. Peamiselt tuleb seda Norrast ja Ameerika Ühendriikidest. 2022. aastal viie gaasilaevaga, aasta hiljem juba 18-ga.
Ettevõtte juht Margus Kaasik ütleb, et gaasihinna viisid hiljuti üles sõjast tingitud tarneraskused. Nii kaua, kuni sõda kestab ja eksisteerivad ohud energiataristule, ei saa erinevate hinnašokkide tekkimist välistada.
„Võrreldes varasema ajaga on gaasivarustus nüüd oluliselt hajutatum, mistõttu igal üksikul sündmusel on oluliselt väiksem mõju gaasiturule ja -hinnale. Gaasihind kindlasti mõjutab elektrihinda, sest meie piirkonnas osa elektritootmisest kasutab maagaasi,“ selgitab ta. „Teisalt on suurem võimalus, et elektrihind kasvab juhitavate elektritootmise võimsuste puuduse tõttu.“
Automaks on ebaõnnestunud
Škodade ja Porschede maaletooja Auto 100 AS on aasta konkurentsivõimelisim kaubandusettevõte. Nende jaoks möödus väga tegus aasta. Ettevõtte juhatuse liige Janek Aavik ütleb, et ootamatult kiiresti taastus tavapärane autoturu toimimine nii konkurentsi, tarbija käitumise kui ka ootuste osas. Tagasi tuli pandeemiaeelne aeg.
Aavik elavneb, kui juttu tuleb automaksust. Tema meelest on see valitsuse poolt ebaõnnestunud ja segase kommunikatsiooniga maks. Buumi Auto 100 automaksu valguses ei oota, aktiivsus turul kindlasti kasvab, aga inimeste praktilised mured ning muud prioriteedid ei lase ennustada mingit ebaloomulikult suurt kasvu aasta lõppu.
Diskussioon üle nädalate, mitte nädalavahetuse
Aasta konkurentsivõimelisim teenindusettevõte Swedbank on näinud suuri kasumeid, kuid pangajuht Olavi Lepp tunnetab, et järgmine aasta tuleb väljakutserohke.
Maksustamise juures on tema meelest üks õppetund olnud see, et diskussioone peaks pidama üle nädalate, mitte üle nädalavahetuse. „Välja käidud bilansimaks ja omakapitalimaks olid väga halvad ideed. See näitas mitteküpset riigivalitsemist. Välisinvestorid vaatasid suurte silmadega, et kuhu me sattunud oleme? Kas see on mingi spinn? Võib-olla oligi.“
Erakordselt küüniline on Lepa sõnul see mõtteviis, mida nad on poliitikutelt kuulnud, et ärme seda gruppi kaasa, sest see teema puudutab neid. „Just peabki kaasama. Tuleb eristada enesekaitselised argumendid sisulistest.“
