„Suures pildis ei ole vahet, millist finantseerimise teenust autot soetades kasutada. Inimesed soovivad eelkõige teha häid tehinguid ja mitte üle maksta. Selleks, et leida endale sobivaim teenus, on oluline aru saada, millised kohustused ja ka võimalused ühe või teise teenusega kaasnevad,“ ütles Mobire Eesti juhatuse liige Marek Kurs.

Kes on sõiduki omanik?

Liisingu puhul räägime tegelikkuses kahest erinevast teenusest – kapitalirendist ja kasutusrendist. Suurim erinevus on see, et kui kapitalirendi puhul saab liisinguvõtja pärast lepingu lõppu sõiduki omanikuks, siis kasutusrendi ja täisteenusrendi puhul on sõiduki omanikuks teenusepakkuja, kes annab sõiduki lepingusõlmijale teatud perioodiks kasutada. Täisteenusrendi puhul on sarnaselt kasutusrendile auto omanikuks teenusepakkuja ning sõitja kasutab seda kokkulepitud perioodi jooksul tasudes fikseeritud kuumaksu, mis sisaldab ka erinevaid haldusteenuseid nagu näiteks hooldusi, rehve ja rehvivahetusi, 24/7 autoabi.

Kurs selgitas, et kapitalirendi puhul tasutakse liisinguperioodil igakuiste maksetena kogu sõiduki maksumus koos intressidega. Kui maksed on korrektselt tasutud, kuulub auto liisinguperioodi lõppedes auto omanikule. Kasutusrendi puhul ostab soovitud auto aga liisinguandja ning annab selle kokkulepitud perioodiks sõitjale kasutada. Ennetähtaegselt lepingu lõpetamisel ei ole liisinguandjal kohustust auto tagasi võtta, soovi korral saab selle aga välja osta.

Sarnaselt kasutusrendile sõlmitakse ka täisteenusrendi puhul leping kindlaks perioodiks, ent soovi korral on võimalik auto tagastatada etteteatamisega ilma, et sellega kaasneks mingeid lisakulusid.

Maksed ja maksud

„Kasutusrent on oma olemuselt samuti laenutoode nagu kapitalirentki. Erinevus seisneb selles, et on fikseeritud jääkväärtus, mida igakuiste maksetega tagasi ei maksta, ja see võimaldab kuumaksed hoida madalamad, kui need on näiteks kapitalirendi puhul,“ selgitas Kurs.

Ka kasutusrendi puhul on võimalik auto soovi korral välja osta, kuid sõltuvalt autoturu arengutest võib kasutusrendi jääkväärtus olla väljaostu hetkel suurem kui sõiduki väärtus turul. Nii kapitali- kui kasutusrendi puhul tasub sõitja igakuiselt Euriborist sõltuvaid liisingumakseid, täisteenusrendi puhul on igakuised maksed kogu lepinguperioodi jooksul fikseeritud summas.

Kurs tõi välja, et oluline erinevus on ka käibemaksustamisel. „Kasutusrendi ja täisteenusrendi puhul käibemaksustatakse igakuiseid rendiarveid. Kapitalirendi puhul rahastatakse vara netosummat või rahastatakse käibemaksu lühiajaliselt ning kolmandal kuul küsib pank finantseeritavast osast käibemaksu tagasi. Eraisiku puhul käibemaks ajatatakse,“ kirjeldas Kurs.

Ka järgmise aasta algusest kehtima hakkava automaksu osas on liisingu ja täisteenusrendi puhul teatud erinevused. „Täisteenusrendi puhul hakkab nii osaline registreerimistasu kulu kui ka aastamaks sisalduma mugavalt igakuises rendimakses. Registreerimistasu jagame osaliselt sõiduki teise ringi omanikuga. Liisingu puhul tekib kaks võimalust, kas maksta täismahus automaks auto registreerimisel ära või suurendada auto ostuhinda registreerimismaksu võrra ehk sisuliselt võtta maksu jagu liisingut. Viimase variandi puhul suureneb eraisiku jaoks registreerimismaks käibemaksu ja intressikulu võrra. Lisaks registreerimismaksule peab liisinguvõtja kaks korda aastas tasuma auto aastamaksu,“ selgitas Kurs.

Laias laastus seisneb teenuste erinevus Kursi sõnul selles, et finantsasutused pakuvad kapitali- ja kasutusrendi näol finantseerimisteenust ning täisteenusrent komplektset teenust, kus on koos üle kümne erineva teenuse. Seega peaks erinevate teenuste valikul kaaluma, kas vaja oleks finantsilist tuge või soovitakse, et kaetud oleks ka kõik auto omamisega seotud kulutused.