Tähtajaliste pangahoiuste turu ülevaade – oktoobris intressid murdusid, langus jätkub

Oktoobri lõpu seisuga pakuvad nii kolme kui kuue kuu pikkustele eraisikute tähtajaliste hoiustele parimat intressi Bigbank ja Holm Pank 4 protsendiga, aastase ja kaheaastase hoiuse lõikes on parim pakkumine kampaaniat tegeva Holm Panga 4 protsenti. Samas on enamus panku juba hoiuseintresse märgatavalt vähendanud ja trend jätkub, selgub värskest turuülevaatest.

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul oli oktoober eraisikutest hoiustajatele tähtajalistele pangahoiustele pakutavate keskmiste intresside osas murrangukuu.

„21. oktoobril langes 6 kuu Euribor juba alla 3% ning see Eesti laenuturul keskset rolli omav näitaja mõjutab kahtlemata ka tähtajaliste hoiuste turgu, mis sest, et teatava viitajaga. Langus on olnud kiire ja tänaste prognooside kohaselt peaks samamoodi ka jätkuma. Laenajate jaoks hea uudis on hoiustajale kahjuks halb ning oma säästude eest saadava intressi ootusi tuleb paratamatult jätkuvalt allapoole korrigeerida,“ märkis Pechter.

Viimase kuuga on enamuse pankade poolt tähtajalistele hoiustele makstav intressimäär vähenenud 0,10-0,40 protsendipunkti võrra, ainsa erandina Holm Pank, mis on deposiidikaasamise kampaania raames ajutiselt tõstnud pakutavat intressi. Lõplikult on tegevust lõpetamas TBB Pank, mis oma oktoobrikuiste intressilangetustega on sisuliselt hoiusteturult väljunud. „Pikemas vaates ehk aastase või kaheaastase hoiuse intresside edasise kujunemise osas on heaks indikaatoriks juba täna rohkem kui pooltes pankades kehtiv 24-kuulise hoiuse intress, mille vahemik on 2,00-2,50% aastas,“ juhtis Pechter tähelepanu.

Kiirelt muutuvas intressikeskkonnas tuleb rahatargal hoiustajal Jonna Pechteri sõnul enne tähtajalise deposiidi lepingu sõlmimist ära teha põhjalik hinnavõrdlus, sest sisult sama toote hind erineb pankade lõikes oluliselt. „Puhtalt mugavusest kas oma põhipangas deposiiti pikendades või reklaami ohvrina esimeses ettejuhtuvas pangas hoiuselepingut sõlmides võite endale karuteene teha ja ära kinkida ligi veerandi oma säästudelt teenitavast rahast,“ selgitas Jonna Pechter kodutöö vajalikust oma rahaasjade juhtimisel.

Esimene hoiuseid puudutav otsustus peaks Pechteri sõnul olema see, et suuremaid summasid ei tasu lasta seista arveldusarvel, sest sellelt ei teeni raha omanik midagi. „Vahe on ju selge – kas su rahalt teenib pank või sa ise. Näiteks arveldusarvel seisev 10 000 eurot ei teeni hoiustajale sisuliselt midagi, pannes aga sama summa kasvõi aastaks 4% tähtajalisele hoiusele, laekub intressidena juba 400 eurot.“

Antud ülevaade käsitleb selgelt ainult pangahoiuste turgu ja jätab kõrvale  laenu- ja hoiuühistute või finantsvahendus- ja kauplemisplatvormide poolt inimestele raha paigutamise eest makstavad tasud, sest  sinna paigutatud summadele ei laiene Tagatisfondi kaitse. „Kui raha omanik tahab rahulikult magada, siis peab ta hoiustamise juures arvestama, et Tagatisfondi 100 000 euro ulatuses garantii kehtib ainult kommertspankades hoiustatud rahale,“ selgitas Jonna Pechter.

Eesti Panga poolt tänaseks avaldatud viimase ametliku statistika kohaselt oli augusti lõpu seisuga hoiuste kogumaht Eesti pankades 30,8 miljardit eurot ning võrreldes eelmise kuuga vähenes hoiuste maht 120 miljoni euro võrra. Majapidamiste ehk eraisikute hoiuste maht oli augustis 12,4 miljardit eurot, mida on 3 miljonit eurot vähem kui eelmisel kuul ja 999 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Seejuures kasvas tähtajaliste hoiuste maht aastaga 41,8%.