Sulgunud esimesed rahapajad. Korterelamute rekonstrueerimise taotlusvoorus täitus esimesena Lääne-Virumaa eelarve

Täna avas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) korteriühistutele korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlusvooru rekordilise mahuga 170 miljonit eurot.

Taotlemine avanes täna hommikul kl 10.00 ja kl 13.00 seisuga on täitunud enamik voore nii maakondade kui ka rekonstrueerimise viisi põhiselt. Taotlusi saab esitada veel Valga-, Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Põlvamaa korterelamute rekonstrueerimiseks. Samuti on vaba mahtu suurtele korterelamutele ja Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Fondi voorus.

Taristuminister Vladimir Sveti sõnul valmib käesoleva regionaalselt kujundatud vooru mõjul lähiaastatel maju igas Eestimaa otsas. „Hoo on sisse saanud uudne meetod, tehaseline rekonstrueerimine, mis on elanikele kiirem ja mugavam lahendus. Samuti tuntakse suurt huvi naabruskonnapõhise rekonstrueerimise vastu, mis muudab lisaks kodumajale paremaks elukeskkonda laiemalt.“

Minister kordas ka läinud nädalal öeldud sõnumit, et kahjuks ei õnnestu kõigi huviliste taotlusi eelarve ammendumise tõttu siiski rahastada. „Eesti inimesed on nüüdseks rekonstrueerimise möödapääsmatust ja kasulikkust endale väga hästi teadvustanud. Renoveerimist vajab tuhandeid maju, kuid kõigi huviliste taotlused ühte vooru lihtsalt ei mahu. Võin kinnitada, et kuna kodude energiatõhusus on üleeuroopaline prioriteet, suunatakse sinna ka lähiaastatel jätkuvalt märkimisväärses mahus toetusraha,“ sõnas minister.

Kuna taotlusi saab taristuministri käskkirja järgi esitada Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) hallatavas e-toetuse keskkonnas kuni 1. oktoobrini 2025, siis lastakse kõigil omas tempos taotleda ning raha aktiivsemat huvi näidanud eelarvegruppidesse kohe ümber ei suunata.

Üle-eestilise vooru 170 miljonit eurot jaguneb taristuministri määruse järgi piirkonniti järgmiselt: Harju maakonna toetuseelarve on 15 miljonit, sellest Tallinna toetuseelarve moodustab 10 miljonit eurot; Tartumaale on eraldatud 10 miljonit eurot, sh Tartu linnale 5 miljonit; Ida-Virumaale samuti 10 miljonit eurot (taotlemine avaneb 14. jaanuaril); Jõgevamaale on suunatud 7,5 miljonit; Valgamaale 7 miljonit; Põlvamaale 6,5 miljonit; Järva-, Lääne-Viru-, Viljandi- ja Võrumaale igasse maakonda 6,5 miljonit; Hiiu- ja Pärnumaale kumbagi 6 miljonit; Rapla- ja Saaremaale samuti kumbagi 5,5 miljonit ning Läänemaale 5 miljonit eurot.

Euroopa struktuurifondidest rahastatud toetuseelarve piirkondliku jaotuse aluseks on piirkonna korterite arv, kinnisvara maksumus ning leibkondade sissetulek.

Lisaks piirkondlikule jaotusele suunab kliimaministri määrus üle-eestilise taotlusvooru eelarvet ka selle põhjal, kuidas plaanitakse rekonstrueerida ning millise ehitisega on tegemist. 20 miljonit eurot on ette nähtud tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustanud ühistutele ning 10 miljonit naabruskonnapõhiselt rekonstrueerijatele. 20 miljonit eurot suunatakse suurte korterelamute kordategemisse ning 10 miljonit muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute korrastamisse.

Täiendavalt on tingimustes tähelepanu pööratud ligipääsetavuse nõuetele, samuti ühistutel mahukaid rekonstrueerimisprojekte läbi viia aitavate tehniliste konsultantide pädevusele ning sõltumatusele. Lisaks on ühistutel uuendusena võimalus taotleda, et riigihangete registris viiks ehitushanke läbi EIS, mitte tehniline konsultant nagu senistes voorudes.