Küttesüsteemid ja nende ohutus: millele koduomanikuna tähelepanu pöörata ja miks? 

Kodu ehitamisel või renoveerimisel peab läbi mõtlema, mis küttesüsteem elamu ja tarbevee soojendamiseks valida. Hinna kõrval on oluline silmas pidada ka turvalisust, sest erinevatel küttelahendustel on väga erineva sisu ja mahuga ohutusnõuded.

Küttesüsteemide valik on tänapäeval kirju: traditsioonilise puukütte asemel otsustavad koduomanikud Eestis aina enam kaugkütte või soojuspumpade kasuks, mis on märksa mugavamad ja kasutajasõbralikumad lahendused.

Erinevalt puuküttest ei pea näiteks kaugkütte ja soojuspumpade puhul mõtlema nõuetekohase kütmise, küttematerjali hoiustamise ja korstnapühkija tellimise peale.

Pikselöök võib soojuspumpa ohustada

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tooteohutuse talituse juhataja Jana Baljutis-Küti sõnul võib näiteks soojuspumpasid üldiselt ohutuks ja tõhusaks kütteseadmeks pidada, sest need ei põhjusta otseseid põlemisprotsesse ja ei tekita heitgaase. Samas jätavad paljud inimesed tähelepanuta seadme nõuetekohase paigalduse ja hilisema hoolduse, mis suurendab rikete ja õnnetuste riski.

Meediast on läbi käinud mitu juhtumit, kus välk on õhksoojuspumba välisossa või majja löönud ja seejärel tuleohtliku olukorra põhjustanud ning pumba ära rikkunud. Baljutis-Küti sõnul ei juhtu selliseid asju õnneks tihti, aga pikselöögi ohu vähendamiseks peab samme astuma juba pumba paigaldamisel.

„Kui soojuspump asub lamekatusel ja on seal kõrgeim metallist objekt, suureneb tõenäosus, et välk tabab just seda,“ kirjeldas ta. Samuti ei tohiks välisosa paigaldada kõrgete puude lähedusse, mis võivad välgu korral elektrit juhtida.

Lisaks asukoha valimisele on tähtis, et soojuspump oleks korralikult maandatud ja et hoone oleks varustatud asjakohase piksekaitsesüsteemidega.

Elektriühendused peavad vastu pidama

Vale paigaldus võib teisigi probleeme tekitada. Näiteks kui soojuspump paigaldatakse ruumidesse, kus ventilatsioon on puudulik või ebapiisav, võib seade üle kuumeneda. Tuleohu riski suurendavad ka ebakvaliteetsed elektriühendused. 

Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuhi Liina Laksi sõnul näitab nende statistika, et enamik soojuspumpadega toimunud kahjud ongi seotud elektrivarustushäirete ja elektripinge kõikumistega. 2023. aastal oli Swedbank P&C Insurance’is registreeritud üle poolesaja elektririkkega seotud kahjuavalduse, kus kahjustada olid saanud õhksoojuspumbad. 

Laks lisas, et ohutuse seisukohast ei tule inimesed tihtilugu selle peale, et ka soojuspumpade paigaldamine ja kasutamine nõuab ehitusteatist, -projekti, kasutusteatist ning kortermajade puhul ka ühistu nõusolekut. Kui eelnevad sammud on tegemata, siis on tegu seadustamata õhksoojuspumbaga ning see võib edaspidi tekitada erinevaid probleeme.

„Kui seadustamata õhksoojuspumbast saab alguse tulekahju ning selgub, et põhjuseks on vigane ehitustöö, planeerimis- või projekteerimisviga või ebasobivate materjalide kasutamine, siis Swedbank P&C Insurance’i kindlustustingimustest lähtuvalt hüvitatakse ehitisele tekkinud kahju, kuid ei hüvitata õhksoojuspumpa, mis selle kahju põhjustas,“ selgitas Laks. 

Kaugküte lahendab mitu murekohta 

Linnakeskkonnas saab olla lahenduseks kaugküte. Utilitase tehnohoolduse eksperdi Jaak Sepa sõnul kaob kaugkütte puhul koduomanikul korteris lokaalsete küttesüsteemide hooldamise vajadus. „Kortermajades on mitmekümne individuaalse seadme asemel vaja hooldada ainult maja ühist tsentraalset süsteemi, mille eest hoolitseb üldjuhul haldur,“ märkis Sepp. 

Kui tarbevesi samuti kaugküttega liita, siis pole enam ka boilerit vaja, seega ei pea muretsema selle hooldamise või elektri- ja gaasiboileritega seotud ohutusnõuete pärast. „See pole ainult mugavuse, vaid ka ohutuse küsimus,“ sõnas Sepp. „Näiteks gaasiboilerid vajavad ohutuks toimimiseks piisavat ruumi – vanemate kortermajade pesuruumid ei anna ka WC ja vannitoa kokku ehitamisel sageli vajalikku pinda. Samuti tuleb gaasiseadmetele tagada piisav õhuvarustus ja ventilatsioon.“

Sama kehtib lokaalsete gaasikatelde kohta, mis vajavad omaniku regulaarset tähelepanu ja vähemalt korra aastas põhjalikumat hooldust, mille peab tegema kvalifitseeritud spetsialist. Sarnaselt boileritele on gaasikatla ohutuks toimimiseks tarvis piisavalt õhku ning mõistagi vingugaasianduri olemasolu.

Kui tuua kaugküte eramajja, siis tuleb majaomanikul vastutada vaid selle eest, et soojussõlm, torustik ja radiaatorid oleks töökorras. „Need nõuavad samas väiksemat hooldust kui lokaalsed lahendused, mis üldjuhul amortiseeruvad ja vajavad kiiremini väljavahetamist,“ ütles Sepp. 

Ta lisas, et kaugküte on üks ohutumaid kütteviise, sest sellega on välistatud lokaalsete lahendustega kaasnevad tule- ja plahvatusriskid. Samuti puudub vajadus tuleohtliku küttematerjali hoiustamise järele.