Kui tavaliselt on regulaarselt välja tulev analüüs avalikkusse ees olnud juba oktoobri alguses, siis instituut pani selle üles alles täna, ilma avalikkust teavitamata. Põhjuseks on see, et kui reeglina teavitatakse selle tulemustest avalikkusele instituudi ja ministeeriumi koostöös, siis seekord on see osutunud võimatuks. Nii on analüüs vaadatav täna vaid instituudi kodulehel, sest ettevõtjad hakkasid selle kohta küsima. „Midagi ei olnudki teha, pidime selle oma kodulehele panema,“ rääkis Raudsepp Ärilehele. Kuid mida siis analüüs näitab?

„Tarbijate kindlustunne on taas järsu languse läbi teinud. Perede toimetulek on muutunud halvemaks,“ rääkis Raudsepp.

Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on enneolematult madal, isegi kehvem kui eelmise, Kaja Kallase valitsuse ajal. „See on tähelepanuväärne. Välja on toodud probleemi raskusaste ja see on kõrgem kui siis.“

Probleemina tuuakse muude seas välja ka administratiivsed ja seadusandlikud takistused.

Slaid instituudi värskest analüüsist.

„Väidan, et see on probleem, millega meil oleks võimalik ka midagi peale hakata, et seda lahendada. Bürokraatiat ja keerulist seadusandlust tuleb vähendada. Mida me sellest võidame? Riigile oleks see oluline kulude kokkuhoid, aga see võimaldaks meil ka majandust edukalt ümber korraldada,“ toob instituudi juht välja. Viimast on täna hädasti tarvis.

Raudsepp nendib, et nende värske aruanne ei ole tõesti midagi sellist, mida valitsus näha sooviks ning tegelikult ei taha sellist infot näha keegi. Samas ei tulnud tulemused talle endale üllatuseks, sest ta ei näe selliseid arenguid ja mõjureid, millele tuginedes võiks muud tulemust oodata.

„Täna siiski kriisiolukorda neist tulemustest välja lugeda ei saa,“ toob Raudsepp välja.

Kõige madalam on kindlustunne kaubanduses, jaemüügi mahuindeks on langenud juba pikka aega. Parim näitaja on teenindussektoris, kuid Raudsepp ütleb, et hea ei ole seis kellelgi. „Kõik näitajad on punases.“

Üks suur järeldus analüüsis on see, et kõik ärivaldkonnad prognoosivad hindade kasvu.

Raudsepa sõnul on pikas plaanis praegused prognoosid ja analüüsid mõttetud, sest järgmisel aastal muutub meie majanduskeskkond taas oluliselt. Seda mitmete maksude muutumise tõttu.

„Uued negatiivsed mõjud tulevad ja parem oleks vaadata tulemustele otsa järgmise aasta lõpu poole. Siis saab palju õigema pildi kui täna.“

Valitsuse ja Raudsepa suhted ei ole olnud just soojad, sest instituudi juht ei ole end valitsuse majandus- ja maksupoliitika osas just tagasi hoidnud. Analüüsi slaide on võimalik vaadata siit.

Ministeeriumi kommentaar: arvestame ministeeriumi ressurssidega

Ministeeriumi kõneisik saatis Delfi Ärilehele järgmise kommentaar:

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tutvunud Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnanguga kolmanda kvartali majandusnäitajatele. Oleme konjunktuuri tulemusi regulaarselt avalikustanud ning sama on plaanis ka käesoleva aasta kolmanda kvartali ülevaatega. Avalikustamise vormi valikul lähtume ministeeriumis sellest, kas ja mil määral on tulemused muutunud eelneva ülevaatega võrreldes, lisaks arvestame ministeeriumi töölaual olevate teiste majanduse ja ettevõtlusega seotud teemade ning ministeeriumi ressurssidega.

Ka varasem praktika on näinud ette pressiteate avaldamist ning eelmainitud kaalutlustel vajadusel ka pressikonverentsi korraldamist, kuid mitte alati.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena