Taristuminister Svet vaidleb vastu: ei saa nõustuda väitega, et taotlusvoorus ei pöörata tähelepanu väiksematele korteriühistutele

Eile avanes Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor, mis sai aga palju negatiivset vastukaja. Taristuminister Vladimir Svet vaidleb väidetele vastu.

Delfi Ärileht avaldas eile Eesti omanike keskliidu pöördumise, kus öeldi, et rekonstrueerimistoetuse saamise protsess on ebaeetiline ning väikesemate ühistute osas ebaõiglane.

„Eestis on tuhandeid renoveerimist vajavaid kortermaju ning ühistute huvi riikliku toetuse vastu on aasta-aastalt aina suurenenud,“ sõnab Svet. Ta lisab, et tegelikult on väga positiivne, et Eestis on aastatega renoveerimise kasude osas teadlikkus nii palju kasvanud ning inimesed soovivad oma kodud energiatõhusamaks muuta, olgu see siis riigi toel või täielikult oma vahenditega. Töötame selle nimel, et korterelamute renoveerimisele oleks tagatud stabiilne rahastus ka tulevikus.

„Ei saa nõustuda väitega, et taotlusvoorus ei pöörata tähelepanu väiksematele ja madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades asuvatele ühistutele. Vastupidi. Praegune voor on tehtud senisest paindlikumalt, lisatud on uusi kriteeriume ja raha on jagatud eraldi osadeks, et toetusraha jaguneks võrdsemalt eri piirkondade ja hoonetüüpide vahel. Keskendusime seekord eraldi just toetuse regionaalsele jaotusele ning toetusrahast 110 miljonit eurot jagasime maakondade vahel ära nii, et see oleks korrelatsioonis korterite arvu, inimeste toimetuleku ja kinnisvara turuväärtusega,“ selgitab minister.

See oli teadlik samm, et raha taotlemisel oleksid paremad võimalused ka väiksematel ühistutel näiteks Hiiumaal, Võrumaal ja Järvamaal ning eelarve ei jookseks tühjaks ainuüksi suurematest linnadest suurematelt ühistutelt tulnud taotlustega. Suurematele majadele on ka ette nähtud sellest täiesti eraldi rahajaotus (20 miljonit eurot), et vähendada konkureerimist väiksemate ühistutega.

„Lisaks oleme soosinud kõrgemate toetusprotsentidega just turutõrke piirkondades asuvaid ning väiksemaid, kuni 17 korteriga elamuid. Suurem toetusprotsent kehtib ka väljaspool suurlinnu miljöö- ja muinsuskaitse aladel asuvatele kortermajadele ja kultuuriväärtuslike elamutele, millel on samuti eraldi 10 miljoni euro suurune eelarve,“ sõnab Svet.