Ministeerium on esitanud teistele ametkondadele kooskõlastamiseks projekti esimese etapi arendusplaani. Selle kohaselt ehitatakse esmalt ühe rööpapaariga raudtee Leedu piirilt Eestini. Ehitustöid alustatakse Leedu poolt ning ehituskiirus sõltub rahastuse kättesaadavusest.

Transpordiminister Kaspars Briškens tunnistas, et kuigi esimene etapp seab prioriteediks raudteeühenduse rajamise Eesti-Leedu piiride vahel, pole Rail Baltica Eestini ehitamine praegu veel garanteeritud.

„See on midagi, mille nimel peame võitlema. Just seepärast on Euroopa Liidu mitmeaastase eelarve läbirääkimised meile kriitilise tähtsusega. Välisministeerium on juba alustanud riikliku positsiooni koordineerimist. Peame seisma õlg õla kõrval oma Leedu ja Eesti kolleegidega, võideldes selle nimel, et Rail Baltica projekt saaks järgmises seitsmeaastases EL-i eelarves maksimaalse võimaliku rahastuse. See määrab ära kiiruse, millega me saame põhja poole liikuda, kuid samal ajal on see piiriülene ühendus prioriteet nii Eestile kui ka Leedule,“ selgitas Briškens.

Kui Briškensilt küsiti, kui tõenäoline on plaani mitterealiseerumine, vastas minister, et „peaksime ilmselt küsima meie diplomaatiliselt korpuselt või rahandusministeeriumilt, millised on meie ootused nendele Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimisteks.“

Läti transpordiministeeriumi hilisemas pressiteates täpsustati, et projekti esimeses etapis fookusesse seatud põhitrassi ehitusele Leedu piirist Eesti piirini kulub hinnanguliselt 4,5 miljardit eurot. Läti on aastatel 2015-2024 saanud Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) projekti jaoks 1,426 miljardit eurot ning loodab sügiseses taotlusvoorus saada veel 160 miljonit eurot. See võimaldaks pikendada ehitustöid lõunaosas Leedu piirist Salaspilsi suunal, teatas Läti transpordiministeerium.

Kuigi Riia kesklinna läbiv Rail Baltica raudteelõik lükkub teise etappi, on esimeses faasis plaanis lõpetada ehitustööd kahes rahvusvahelises jaamas – lennujaamas ja keskvaksali lõunaosas (RCS). Need jaamad ühendatakse esialgu Läti praeguse venelaiune raudteevõrguga. Selleks ehitatakse uus raudteelõik olemasolevast Imanta jaamast Riia lennujaamani, mis võimaldab Škoda elektrirongidel sõita kesklinna ja lennujaama vahel juba enne Rail Baltica valmimist.

Alles projekti teises faasis on kavas rajada täielikult toimiv Euroopa rööpmelaiusega koridor läbi Riia linna, mis vastaks ka ELi üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) määruse nõuetele. See tähendab, et Riia kesklinna läbiv raudteelõik, mis oli algselt plaanitud esimesse etappi, lükkub edasi ja sõltub järgmise EL-i eelarveperioodi (2028-2034) läbirääkimiste tulemustest.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena