KUULA | Miks on ehitusel aina keerulisem häid töökäsi leida?
Ehitussektor seisab silmitsi paljude väljakutsetega, neist suurimad on spetsialistide puudus ja suur väljalangevus kutseõppest. Saates „Ehitus 2025+“ arutlesid praeguse olukorra üle Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson, Bildgren Ehituse juhatuse liige Ahto Aruväli ja Tallinna Ehituskooli arendusdirektor Tõnu Armulik.
Indrek Peterson toonitas, et probleemid kutsehariduses on kestnud üle 20 aasta. Vaatamata jõupingutustele püsib väljalangevus endiselt kõrgel tasemel ja lõpetajate oskused ei vasta tööturu vajadustele. OSKA raporti kohaselt valmistatakse ette spetsialiste, keda tööturg ei vaja. Seega tuleks Petersoni sõnul viia kutseharidus tööturu vajadustega vastavusse, otsida lahendusi väljalangevuse vähendamiseks ning pakkuda õpilastele rohkem tuge.
Ta toetab koolide konsolideerimist ja rangema akrediteerimissüsteemi loomist, et keskenduda kvaliteetse hariduse pakkumisele vähestes tugevates õppeasutustes. Täiskasvanuhariduse ja täiendõppe osatähtsuse suurendamine aitaks samuti leevendada tööjõupuudust.
Ahto Aruväli tõi esile, et tööjõupuudus on eriti suur inseneride ja oskustööliste osas. „Oskustöölisi on ilmselgelt puudu. Oleme 15–20 aastat näinud täpselt samu puusseppi objektidel ja olukord muutub aina kriitilisemaks,“ ütles ta. Aruväli näeb täiendõpet ja töökohal õppimist oluliste lahendustena, kuid kardab, et haridussüsteem ei suuda pakkuda piisavalt järelkasvu, mida tööandjad vajavad.
Tõnu Armulik lisas, et täiskasvanud õppijate arv on kasvanud – see näitab kutsehariduse maine paranemist. Samas on probleemiks põhikoolist tulevate õpilaste madal tase, mis raskendab kutseõppe edukat läbimist ja suurendab väljalangevust.
Positiivse näitena toodi saates välja Inseneriakadeemia loomine, mis noorte seas ehitust populariseerib. Inseneriakadeemia, kuhu on kaasatud kõrg- ja kutsekoolid, korraldab noortele töötube, mis aitavad omandada praktilisi ehitusoskusi ning loovad tihedat koostööd haridusasutuste vahel.
Vestlust juhtis Tanel Talve.